Redaktsioon: 7. juuni 2018, kell 12:51 redigeeri Suwa (arutelu \| kaastöö) 40 362 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. juuni 2018, kell 09:59 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
3. rida: Raadiomikrofonil on mitmeid standardeid, sagedusi ja signaaliedastuse tehnoloogiaid, mille abil asendatakse mikrofoni kaabel ja saadakse juhtmevaba [[mikrofon]]. Selline seade suudab signaale edastada näiteks läbi raadiolainete, kasutades [[ultrakõrgsagedus\|UHF]]- või [[ülikõrgsagedus\|VHF]] -sagedusi, [[sagedusmodulatsioon\|FM]], [[amplituudmodulatsioon\|AM]] või erinevaid digitaalseid modulatsioone. Mõned odavama hinnaklassi seadmed kasutavad [[infrapunakiirgus\|infrapunakiirgust]]. Infrapunakiirgust kasutavad mikrofonid vajavad toimimiseks takistustevaba tsooni mikrofoni ja vastuvõtja vahel, samas kallimatel raadiosagedusi kasutavatel juhtmevabadel mikrofonidel seda kitsendust pole. Mõned seadmed töötavad ühel kindlal sagedusel, kallimad lasevad kasutajal ise valida, millisel sagedusel töötada – nii hoitakse ära olukord, kus teised seadmed võivad mikrofoni signaali segama hakata. Samuti saab ise sagedusi valides samal ajal mitu raadiomikrofoni kasutada. 37. rida: '''Puudused''': Piiratud tegutsemisraadius, umbes 100 meetrit. Kallimad süsteemid võivad seda raadiust ületada, samas odavamatel võib olla veel väiksem raadius. Potentsiaalne signaalide interferents, mis võib olla põhjustatud teistest raadiolainetel töötavatest seadmetest, sh teistest juhtmevabadest raadiomikrofonidest. Tänapäeval on olemas küllalt seadmed, mis võimaldavad juba ~~erinevaid~~ sagedusi valida ja on kuluefektiivsed, hoides ära selle probleemi. Tööaeg on piiratud aku kestvusega; tavalistel seadmetel on aku tööaeg lühem saatja elektriringi spetsifikatsiooni tõttu ja seadme lisafunktsioonide tõttu juhul, kui neid on. Müra või surnud kohad (kohad, kus seade ei tööta, eriti ühe [[antenn]]iga süsteemides). 80. rida: Paljud vanemad raadiomikrofonide süsteemide tööala on [[VHF]]-i sagedusala elektromagnetilises spektris. Selles sagedusalas töötavaid süsteeme juhitakse sageli kristalli kaudu ja seega töötavad nad vaid ühel sagedusel. Juhul, kui see sagedus on õigesti valitud, võib süsteem aastaid ilma tõrgeteta töötada. Enamik tänapäevastest raadiomikrofonisüsteemidest kasutab [[UHF]] televisiooni sagedusala; USA-s on see vahemikus 470–698 MHz. Aastal 2010 väljastas USA [[Föderaalne Kommunikatsioonide Komisjon]] (Federal Communication Commission) TV-sagedusala kasutatavatele seadmetele uued määrused. Ka teistel riikidel on sarnased piirangud, näiteks Suurbritannias on UHF TV-sagedusala vahemik 470–854 MHz. Tavaliselt töötavad raadiomikrofonid kasutamata ~~TV-kanalitel~~televisioonikanalitel, milles on ruumi ühele-kahele mikrofonile iga megahertsi kohta sagedusspektris. Intermodulatsioon (IM) on suureks probleemiks, kui ühes kohas on töös mitu süsteemi. IM esineb siis, kui kaks või enam RF-signaali segunevad mittelineaarse mikroskeemiga, nagu näiteks ostsillaatori või mixeriga. Sellisel juhul võivad tekkida teatavad sageduste kombinatsioonid. Näiteks kombinatsioonid 2A-B, 2B-A ja A+B-C, kus A, B ja C on hetkel kasutatavad sagedused. Kui üks nendest kombinatsioonidest sarnaneb teise süsteemi sagedusega (või algse A, B või C sagedusega), siis sellel kanalil tekivad signaalihäired. Selle probleemi saab lahendada arvutades kõik võimalikud kombinatsioonid ise või programmi abil. 94. rida: Digitaalseid raadiomikrofonide süsteeme on palju ning neile on ka erinevaid digitaalseid modulatsiooniskeeme võimalik rakendada. Digitaalheli andmetihendust kasutatakse tavaliselt eesmärgiga vähendada kasutusel olevat RF-ribalaiust. Ribalaiuse efektiivse kasutamise olulisus ilmneb ka sellest, et tihendamata heli edastamist professionaalsetes süsteemides püütakse üldiselt hoiduda. Zaxcom, Lectrosonics 700, AKG ja MIPRO on arendanud süsteeme, mis kasutavad näiteks 200 kHz kitsasriba UHF-ülekande sagedusi digitaalsete signaalide kindlal bitikiirusel, need on samad UHF -sagedused, mida kasutavad analoog -FM -süsteemid. Need süsteemid kodeerivad RF -signaalikandjasse ühe või kaks digitaalse heli kanalit. Sellise süsteemi eelised on madal müratase ja moonutuste hulk, võimalus signaali krüpteerida, ja suurendatud andmeedastuse töökindlus. Täisdigitaalseid süsteeme on mitmesuguseid. Osad süsteemid kasutavad [[sagedushüpitamisega spektrilaotuse]] (Frequency-Hopping Spread Spectrum) tehnoloogiat, mis sarnaneb juhtmeta telefonide tööpõhimõttega. Kuna see võib vajada lairiba FM signaalist rohkem ribalaiust, siis sellised mikrofonid töötavad tavaliselt 900 MHz, 2,4 GHz või 6 GHz litsentseerimata (reguleerimata) sagedustel. 900 MHz sagedusala töötab ainult USA ja Kanada territooriumil, sest ~~enamikes~~enamikus teistes riikides kasutab sama sagedusala GSM mobiilivõrk. 2,4 GHz sagedusala ähvardab üha enam ummistumine, sest seda mõjutavad paljud süsteemid, kaasaarvatud [[WiFi]] ([[traadita kohtvõrk\|juhtmevaba kohtvõrk]], standarditega 802.11b/g/n), Bluetooth ja mikrolaineahjude “leke“. 6 GHz sagedusalal on probleeme leviulatusega (vajab takistamata vaatevälja), sest kasutab ülekandeks väga lühikesi signaalikandja lainepikkusi. Digitaalseid raadiomikrofone on tavalise ~~raadioskänneriga~~raadioskanneriga raske pealt kuulata, sest sellised seadmed suudavad ainult tavapäraseid analoogmodulatsioone, nagu näiteks FM ja AM, demoduleerida. Siiski võivad mõned raadiomikrofonide süsteemid kasutada [[kodeerimine\|kodeering]]u tehnoloogiat, et ennetada tõsisemat signaalide pealtkuulamist, mis võib põhjustada kriitilise tähtsusega info lekkimist.<ref name="e4Z1i" /><ref name="u0b8Q" /> Digitaalsete raadiomikrofonide tootjate hulka kuuluvad AKG-Acoustics, Audio-Technica, Lectrosonics, Line 6, MIPRO, Sony ja Zaxcom.

Raadiomikrofon: erinevus redaktsioonide vahel