Erinevus lehekülje "Rüütlimõis" redaktsioonide vahel

P
P
Hoidmaks mõisa suguvõsa käes, moodustasid suuremate mõisade omanikud [[18. sajand]]i keskpaiku nõndanimetatud perekonnavaldusi ehk [[fideikomiss]]e (''Adliges Güterfamilienfideicomiβ''), mille koosseisu või kuuluda üks või enam rüütlimõisa. Neid mõisaid ei tohtinud koormata ega tükeldada ning võõrandada sai neid üksnes pärandamise teel. Tihti pärandati niisuguseid valdusi suguvõsa meesliini pidi esmasünni (''Primogenitur'') põhimõtte kohaselt. Niisugusel juhul nimetati fideikomissi [[majoraat|majoraadiks]].
 
Eesti aladel kuulus [[1913]]. aastal sugukonnavalduste koosseisu umbes 109 rüütlimõisa. Kehtiva tükeldamis- ja võõrandamiskeelu tõttu oli võimatu nende mõisate talumaade päriseks ostmine. Lahendusena likvideeriti ajutiselt [[fideikomiss]], eraldati sealt müügiks määratud maa ning sageli asutati allesjäänud mõisamaa baasil fideikomiss uuesti.
 
Rüütlimõisa omanikul ([[mõisavanem]]al) oli oma mõisa territooriumil:
35 715

muudatust