Prohvetlik usund: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Kirik (institutsioon)
Jörru (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
3. rida:
Prohvetlikud usundid tekkisid 7. sajandil ea (enne ajaarvamist) maagilise mõtlemisega aramea rahvaste, eelkõige [[Iraanlased|iraanlaste]], kaldealaste ja juutide juures. Neid ühendas ühe ainsa õige jumala, kui headuse allika austus, olgu tema nimeks [[Jahve]], [[Ahuramazda]], [[Marduk]] või [[Baal]] (Marduk-Baal). Teised jumalused olid kas võimetud või kurjad.
 
[[Zarathustra]], [[Aamos]], Jesaja ja Jeremia olid prohvetluse tollased esindajad. Nad muutsid senist lihtsat ja metsikut rahvausundit. Nad kõik võitlesid rahvausundi vastu, mis sisaldas [[animism]]<nowiki/>i, [[esivanematekultus]]<nowiki/>t, inimohvreid ja templiprostitutsiooni. Kohakultused asendatakse kogudustega. Iraanlaste ja juutide prohvetlike usundeid eristas vaid ajaloost tulenev suhtumine: isandlikusisandlikkus ja alandlikusalandlikkus (allaheitlikusallaheitlikkus).
 
3. sajandil eae.m.a algab prohvetlikus usundis teine ajalõik. Oluliseks saab [[ilmutus]] ja tähtsaks muutub vahendaja, jumala ja inimeste vahel. [[India]]<nowiki/>st Egiptusesse ja antiikmaailmani levivad õpetused viimsepäevakohtust, ülestõusmisest, põrgust ja paradiisist. Tekkib päästja (messia) kujutlus. Õpetused Zarathustrast pannakse Zarathustra õpetuse asemele.
 
50. aastal eae.m.a kuni 300 pam.a.j (peale ajaarvamist) kestab kolmas ajalõik, mis viib suurte päästeusundite sünnini. Iraani, manda, juudi ja kristlike usukogukondades tekkib uus müüt. Aramea kultuurimaailmast arenes 3 vormi:
* Ahhemeniidide aegsest Zarathustra usundist sai range astmestuse ja täpse rituaaliga (sakramendid, missa ja piht) mazda kirik ([[mazdaism]]).
* 242 aastal ilmus [[Mani]] näol uue usu rajaja. Mani ühendas iraanlaste ja kaldealaste peamised mõtted idapoolse kristluse johanneslike mõtetega (maniheism).