Kuuldeaparaat: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
<div class="tright" style="clear:none"> [[Pilt:Hoergeraet analog 050609.jpg | pisi |160px | Analoogvõimendiga kuuldeaparaat (kõrva taha paigutataval võimendikarbil on näha helivaljuse regulaator ja toitelüliti)]] </div>
'''Kuuldeaparaat''' on [[vaegkuulmine|vaegkuulmise]] korral kasutatav meditsiinitehniline abiseade [[Kuulmine|kuulmise]] (täpsemalt küll heli [[kuuldavuse]]) parandamiseks või ka kuulmise taastamiseks. Kõige suurem kuuldeaparaatide kasutajate grupp on eakad inimesed, kuna koos eaga kuulmine halveneb vältimatult.
Ajalooliselt võib esimesteks elektroonseteks kuuldeaparaatideks pidada [[Süsimikrofon|süsimikrofoni]] kasutamisel põhinevaid kuuldeaparaate (Graham Bell 1800ndate lõpuveerandil). Nende puhul heli kuuldavuse paranemine ei põhinenud mitte niivõrd signaali võimendamisele, kuivõrd muude asjaolude ärakasutamisele.
10. rida:
Väga laialdase leviku said sellised kuuldeaparaadid 1900ndate teisel poolel seoses [[pooljuhtelektroonika]] arenguga. Mitmed esimesed analoogmikroskeemid tehti just kuuldeaparaate silmas pidades. Senisest taskus või kotis kantavast kuuldeaparaadist sai miniatuurne seade.
Lihtsamad kuuldeaparaadid kujutavad endast [[mikrofon|mikrofoni]] koos [[helivõimendi]]<nowiki/>ga, mille abil võimendatud helisignaal antakse [[kuular]]i vahendusel sisekõrva kas õhu või erandjuhul koljuluu kaudu. Tavaliselt on sellised kuuldeaparaadid teostatud kõrva taha
Kuular võib asuda mikrofonist ja helivõimendist eraldi või nendega koos. Viimasel juhul tekib suurtel võimendustel probleeme akustilise tagasisidestuse tõttu (vilistamaminek), mis ohustab kuulmist, seda vaatamata võimendi väljundvõimsuse piiramise olemasolule. ▼
▲Kuular võib asuda mikrofonist ja helivõimendist eraldi või nendega koos. Viimasel juhul tekib suurtel võimendustel probleeme akustilise tagasisidestuse tõttu
[[Pilt:Phonak_Versata.jpg|pisi|100px|Kõrvasisene digitaalne kuuldeaparaat]]
Mikrofon, võimendi ja kuular võivad olla välisesse[[kuulmekäik | kuulmekäiku]] paigutamiseks sobivalt kokku ehitatud. Selliseid kõrvasiseseid kuuldeaparaate on hakatud üha enam kasutama. Kuna vajalik väljundvõimsus on vaid millivati suurusjärgus, siis ei ole toiteallika väiksus nende puhul piiravaks asjaoluks saanud.
Kuuldeaparaatides võidakse kasutada [[Numbriline signaalitöötlus|numbrilist signaalitöötlust]]. Selliseid kuuldeaparaate nimetatakse digitaalseteks, kuigi (
Veelgi keerukamad on [[implanteeritav]]<nowiki/>ad kuuldeaparaadid, milles [[Heli analüüs|helisignaali analüüs]]<nowiki/>i tulemusena saadud normaalsetele kuulmissignaalidele lähedased signaalid edastatakse inimese (patsiendi) kuulmissüsteemi närvidesse kas kohlea kaudu ([[kohleaarimplantaat]]) või otse aju kuulmiskeskusesse. Mõlemal juhul on kuuldeaparaadi ühe osa paigaldamine seotud kirurgilise operatsiooniga ([[implanteerimine]]). Mikrofoni- ja helisignaali analüsaatoriga osa aparaadist on kehaväline. Selliste seadmete puhul saab tõesti rääkida kuulmise taastamisest (kaasasündinud kuulmispuude puhul küll tinglikult).
Eestis hakati kuuldeaparaate massiliselt tootma 1970ndate aastate lõpus ([[Tallinna Pooljuhttakistite Tehas]], hilisem (H.Pöögelmanni nimeline) [[Elektrotehnika Tehas]] või [[Pooljuhtseadiste Tehas]], ja [[Tondi Elektroonika]]
== Välislingid ==
32. rida ⟶ 34. rida:
[[Kategooria:Meditsiiniseadmed]]
[[Kategooria:Biomeditsiinielektroonika]]
[[Kategooria:Meditsiinielektroonika]]
[[Kategooria:Meditsiin]]
[[Kategooria:Helitehnika]]
| |||