Redaktsioon: 6. juuni 2018, kell 20:35 redigeeri Miacek (arutelu \| kaastöö) 2276 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. juuni 2018, kell 22:08 redigeeri eemalda Miacek (arutelu \| kaastöö) 2276 muudatust kandidatuur kukkus esialgu mitu korda läbi, vist alles pärast augustiputši sai "päris"esimeheks Uuem muudatus →
2. rida: '''Ruslan Hasbulatov''' ([[vene keel\|vene]] Руслан Имранович Хасбулатов; sündinud [[22. november\|22. novembril]] [[1942]] [[Groznõi]]s) on [[tšetšeenid\|tšetšeeni]] päritolu [[Venemaa]] majandusteadlane ja endine poliitik, [[Venemaa Föderatsiooni Ülemnõukogu]] esimees 1991–1993. Aastal [[1990]] sai Hasbulatov [[Boriss Jeltsin]]i soovitusel Ülemnõukogu aseesimeheks. Pärast Jeltsini valimist Venemaa presidendiks sai Hasbulatovist Ülemnõukogu ~~esimees~~esimehe kohusetäitja, hiljem kinnitati juba esimeheks. 1991. aasta [[augustiputš]]i päevil oli Hasbulatov Jeltsini liitlane, kel oli oluline roll putši lämmatamisel. Peagi sai temast presidendi põhioponent, kes süüdistas teda avalikult joomarluses. Hasbulatovist sai üks olulisemaid tegelasi 1992.–1993. aasta konstitutsioonilises kriisis, mil Jeltsin püüdis riiki valitseda dekreetidega ning Ülemnõukogu ignoreerida. 1993. aasta oktoobris lõppes kriis tankirünnakuga parlamendihoonele, Hasbulatovit hoiti veebruarini [[eeluurimisisolaator]]is ja vabastati seejärel [[Riigiduuma]] [[amnestia]]ga. Naasis akadeemilise tegevuse juurde. Tegi 1994. ja 1995. aastal mõned edutud katsed organiseerida Venemaa võimude ja [[Džohhar Dudajev]]i vahelisi läbirääkimisi.

Ruslan Hasbulatov: erinevus redaktsioonide vahel