Kuuldeaparaat: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parveto (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Parveto (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
 
<div class="tright" style="clear:none"> [[Pilt:Hoergeraet analog 050609.jpg | pisi |160px | Analoogvõimendiga kuuldeaparaat (kõrva taha paigutataval võimendikarbil on näha helivaljuse regulaator ja toitelüliti)]] </div>
'''Kuuldeaparaat''' on [[vaegkuulmine|vaegkuulmise]] korral kasutatav meditsiinitehniline abiseade [[Kuulmine|kuulmise]] (täpsemalt küll heli kuuldavuse) parandamiseks või ka kuulmise taastamiseks. Kõige suurem kuuldeaparaatide kasutajate grupp on eakad inimesed, kuna koos eaga kuulmine halveneb vältimatult.
 
Ajalooliselt võib esimesteks elektroonseteks kuuldeaparaatideks pidada [[Süsimikrofon|süsimikrofoni]] kasutamisel põhinevaid kuuldeaparaate (Graham Bell 1800ndate lõpuveerandil). Nende puhul heli kuuldavuse paranemine ei põhinenud mitte niivõrd signaali võimendamisele, kuivõrd muude asjaolude ärakasutamisele.
Mikrofoni sai viia heliallikale oluliselt lähemale kui saaks viia kuulaja kõrva ja samal ajal sai elektriliselt reprodutseeritava heli allika (valjuhääldi või kõrvaklapi) tuua kuulaja kõrvale väga lähedale. Lisaks võidi kasutada mikrofoni ees veel ruuporit.
 
Alates 1920ndatest aastatest on aga elektronvõimendi kasutamine saanud põhiliseks kõrva suunatava heli tugevdamise viisiks. Väga laialdase leviku said sellised kuuldeaparaadid 1900ndate teisel poolel seoses [[pooljuhtelektroonika]] arenguga.
 
Lihtsamad kuuldeaparaadid kujutavad endast [[mikrofon|mikrofoni]] koos [[helivõimendi]]<nowiki/>ga, mille abil võimendatud helisignaal antakse [[kuular]]i vahendusel sisekõrva kas õhu või erandjuhul koljuluu kaudu. Tavaliselt on sellised kuuldeaparaadid teostatud kõrva taha paigaldatavatena.
 
 
Lihtsamad kuuldeaparaadid kujutavad endast [[mikrofon|mikrofoni]] koos [[helivõimendi]]<nowiki/>ga, mille abil võimendatud helisignaal antakse [[kuular]]i vahendusel sisekõrva kas õhu või koljuluu kaudu. Tavaliselt on sellised kuuldeaparaadid teostatud kõrva taha paigaldatavatena.
 
Kuular võib asuda mikrofonist ja helivõimendist eraldi või nendega koos. Viimasel juhul tekib suurtel võimendustel probleeme akustilise tagasisidestuse tõttu (vilistamaminek), mis ohustab kuulmist, seda vaatamata võimendi väljundvõimsuse piiramise olemasolule.
[[Pilt:Phonak_Versata.jpg|pisi|100px|Kõrvasisene digitaalne kuuldeaparaat]]
Mikrofon, võimendi ja kuular võivad olla välisesse[[kuulmekäik | kuulmekäiku]] paigutamiseks sobivalt kokku ehitatud. Selliseid kõrvasiseseid kuuldeaparaate nimetatakseon hakatud aina enam kõrvasisestekskasutama.
 
Kuuldeaparaatides võidakse kasutada [[Numbriline signaalitöötlus|numbrilist signaalitöötlust]]. Selliseid kuuldeaparaate nimetatakse digitaalseteks, kuigi (analoogselt [[DSP]]-le) on sisend- ja väljundsuurused tegelikult ikka analoogsuurused (heli).
 
Veelgi keerukamad on [[implanteeritav]]<nowiki/>ad kuuldeaparaadid, milles [[Heli analüüs|helisignaali analüüs]]<nowiki/>i tulemusena saadud normaalsetele kuulmissignaalidele lähedased signaalid edastatakse inimese (patsiendi) kuulmissüsteemi närvidesse kas kohlea kaudu ([[kohleaarimplantaat]]) või otse aju kuulmiskeskusesse. Mõlemal juhul on kuuldeaparaadi ühe osa paigaldamine seotud kirurgilise operatsiooniga ([[implanteerimine]]). Mikrofoniga osa aparaadist on kehaväline. Selliste seadmete puhul saab rääkida kuulmise taastamisest (kaasasündinud kuulmispuude puhul küll tinglikult).