Kuuldeaparaat: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
'''Kuuldeaparaat''' on [[vaegkuulmine|vaegkuulmise]] korral kasutatav meditsiinitehniline abiseade [[Kuulmine|kuulmise]] (täpsemalt küll heli kuuldavuse) parandamiseks või ka kuulmise taastamiseks.
Ajalooliselt võib esimesteks elektroonseteks kuuldeaparaatideks pidada [[Süsimikrofon|süsimikrofoni]] kasutamisel põhinevaid kuuldeaparaate (Graham Bell 1800ndate lõpuveerandil). Nende puhul heli kuuldavuse paranemine ei põhinenud mitte niivõrd signaali võimendamisele, kuivõrd muude asjaolude ärakasutamisele
Mikrofoni sai viia heliallikale oluliselt lähemale kui saaks viia kuulaja kõrva ja samal ajal sai elektriliselt reprodutseeritava heli allika (valjuhääldi või kõrvaklapi) tuua kuulaja kõrvale väga lähedale. Lisaks võidi kasutada mikrofoni ees veel ruuporit.
Alates 1920ndatest aastatest on aga elektronvõimendi kasutamine saanud põhiliseks kõrva suunatava heli tugevdamise viisiks.
Lihtsamad kuuldeaparaadi kujutavad endast [[mikrofon|mikrofoni]] koos [[helivõimendi]]<nowiki/>ga, mille abil võimendatud helisignaal antakse [[kuular]]i vahendusel sisekõrva kas õhu või koljuluu kaudu. Tavaliselt on sellised kuuldeaparaadid teostatud kõrva taha paigaldatavatena.▼
▲Lihtsamad
Kuular võib asuda mikrofonist ja helivõimendist eraldi või nendega koos. Viimasel juhul tekib suurtel võimendustel probleeme akustilise tagasisidestuse tõttu (vilistamaminek), mis ohustab kuulmist, seda vaatamata võimendi väljundvõimsuse piiramise olemasolule.
| |||