Eurofighter Typhoon: erinevus redaktsioonide vahel

1983. aastal käivitasid Suurbritannia, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Hispaania ja [[Prantsusmaa]] "Future European Fighter Aircraft" (FEFA) programmi. Loodav lennuk pidi olema väikese hoovõtu- ja maandumisteekonnaga. PealePärast prantslaste 1984. aasta nõudeidnõudmisi, et arendataks ka lennukikandjatel[[lennukikandja]]tel kasutatav versioon, ning nende soov saada projektis juhtroll, tõmbusid Suurbritannia, Lääne-Saksamaa ja Itaalia projektist tagasi ning algatasid uue EFA programmi. 2. augustil 1985 alustasid nad Eurofighteri projektiga, ning teatasid, et Prantsusmaa ja Hispaania otsustasid projektis mitte osaleda. Vaatamata Prantsusmaa survele, liitus Hispaania juba sama aasta septembris uuesti Eurofighteri projektiga. Prantsusmaa lahkus projektist aga lõplikult, ning arendas oma algselt ACX prototüübist välja [[Dassault Rafale]]'i.

Koos tegutsevad riigid asutasid [[1986]]. aastal Eurofighter Jagdflugzeug GmbH, mis hakkas lennukit projekteerima. Projekti haldas NETMA (''NATO Eurofighter and Tornado Management Agency''), mis oli ka esimene klient. Lennuki prototüübi esmalend toimus [[27. märts]]il [[1994]], sarjana ehitamimistsaritootmist alustati [[2003]]. aastal.

[[1999]]. aastal tellis ka [[Kreeka]] 60 Typhooni, kuid pingelise eelarve ja ressursside koondamise tõttu [[2004. aasta suveolümpiamängud|olümpiamängude]] korraldamisele koondamise tõttu tuli see tellimus tühistada. Siiski plaanib Kreeka valitsus edaspidi Typhoone tellida.

[[2007]]. aastal testis [[Jaapan]] eri riikide sõjalennukeid sooviga neid endale tellida. Konkursi võitjaks tunnistati Typhoon. [[USAAmeerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[F-22 Raptor]] paistis silma küll väljapaistvateväga heade omaduste poolest, kuid USAAmeerika Ühendriigid on oma relvastuse müügile kehtestanud ranged piirangud. Seetõttu ei saa Jaapan USAneilt lennukeid osta, kuid [[Euroopa Liit]] ei pea Typhoone eriliseks sõjasaladuseks ja on neid juba Saudi Araabialegi müünud.

2009. aasta seisuga ei ole Typhoone tõelises sõjategevuses kasutatud,. näiteksNäiteks Itaalia turvab nendega [[Albaania]] õhuruumi, Suurbritannia [[Falklandi saared|Falklandi saarte]] õhuruumi. Lennukit on erinevate riikide poolt korduvalt kasutatud ka [[Balti õhuturbe missioon]]il.

*'''Kõrgus:''' 5,28 m