Donatism: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 22 baiti ,  4 aasta eest
P
Kirik (institutsioon)
P (Kirik (institutsioon))
P (Kirik (institutsioon))
 
Pärast kristluse saamist [[riigiusk|riigiusuks]] [[325]] tunnustasid teised kristlased [[Vana-Rooma keiser|keisri]] [[kirikupea]]ks, donatistid aga nägid keisris endiselt saatanat.
 
[[Kirik (institutsioon)|Kirik]] oli donatistide silmis täiuslike [[pühak|pühade]] ühendus, milles [[patune|patustele]] pole kohta. Kõrged nõuded kehtisid ühtviisi kõikide usklike kohta, mistõttu heideti kõrvale ka [[munklus]]. Suurt rõhku pandi [[patukahetsus]]ele ja valmisolekule kannatada, samuti [[Piibel|Piibli]] üle mõtisklemisele. Kirik pidi koosnema rõõmsalt Jumalat ülistavatest inimestest. Peeti agapesöömaaega. Soovitati nii pühade pidamist kui ka paastu. Kirikujuhtidele esitati väga suuri nõudeid: nende elu pidi olema eeskujulik ja nad pidid olema valmis usu eest kannatama. Iga kompromiss muutis inimese väärituks olema kirikujuht.
 
Donatistide lahknemine ülejäänud Kiriku seisukohtadest tuli ilmsiks suhtumises neisse, kes hülgasid usu Diocletianuse-aegse kristlaste tagakiusamise ajal ([[303]]–[[305]]). Donatistid olid nende suhtes palju rangemad kui ülejäänud Kirik. Erinevalt katoliku kiriku õpetusest seostasid donatistid [[sakrament]]ide toime neid jagava isiku külbelise puhtusega (katoliku kiriku õpetuse järgi pole sellel tähtsust). Nõnda keeldusid donatistid vastu võtmast [[sakrament]]e ([[ristimine]], [[armulaud]], [[preestriks pühitsemine]]) [[preester|preestritelt]] ja [[piiskop]]pidelt, kes olid tagasikiusamise ajal usust taganenud, eitasid nende vaimulikku autoriteeti ja nõudsid nende väljaheitmist kirikust valekristlastena. Paljud kirikujuhid olid koguni kristlasi Rooma võimudele üles andnud ning pühasid raamatuid avalikult põletanud. [[Constantinus Suur]]e valitsemise ajal olid need mehed pärast [[Milano edikt]]i jälle juhtivatele kohtadele saanud. Donatistid kuulutasid mis tahes sakramendid nendelt preestritelt ja piiskoppidelt kehtetuks. Donatismi tekkimise üheks ajendiks oli [[Caecilianus (piiskop)|Caecilianus]]e (või Caeciliuse) määramine Kartaago piiskopiks [[312]], sest too oli valitsuse pooldaja.
76 075

muudatust