Jaan Maide: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
25. rida:
Aastatel [[1924]]–1925 oli Maide [[Kaitseliidu Peastaap|Kaitseliidu Peastaabi]] ülem, aastatel [[1925]]–1927 [[Kaitseväe Peastaap|Kindralstaabi]] 1. osakonna (operatiivosakonna) ülem. Aastatel [[1927]]–1934 taas Kaitseliidu Peastaabi ülem, 1934. aasta [[30. september|30. septembrist]] nimetati ta [[1. Soomusrongirügement|1. Soomusrongirügemendi]] ülema kohusetäitjaks. [[30. november|30. novembrist]] 1934 [[Soomusrongirügement|soomusrongirügemendi]] ülemaks, kellena teenis kuni [[30. november|30. novembrini]] 1935. Aastatel 1935–1940 oli Maide taas Kaitseliidu Peastaabi ülem, [[29. jaanuar]]il [[1940]] määrati [[4. Diviis]]i ülemaks alates [[1. veebruar]]ist 1940.
[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal oli Maide [[Eesti Omavalitsus]]e Sisedirektooriumi [[Omakaitse]] staabiülem, ülema asetäitja ja seejärel ülem. Septembris [[1944]] määrati ta [[Jüri Uluots]]a poolt koos [[Otto Tiefi valitsus]]e ametissemääramisega sõjavägede ülemjuhatajaks ja ülendati [[kindral]]iks. [[Enn Nõu]] romaanis [[Koeratapja]] tsiteeritakse käskkirja (rekonstrueeritud) teksti: "Nimetan kapten [[Karl Talpak]]u Tallinna komandandiks ja ülendan koloneliks. Ülendan ülemjuhataja kolonel Jaan Maide kindraliks."<ref>Enn Nõu. Koeratapja. Õllu, Tallinn, 1993, lk. 133.</ref> Käskkirja tekstist nähtub, et nii Talpak kui Maide ülendati kahte astet vahele jättes. Tänapäeval nimetatakse Maidet kindralmajoriks, kuigi teda pole kunagi ametlikult degradeeritud.
9. oktoobril [[1944]] ta arreteeriti ja viidi Moskvasse, kus ta [[10. august]] [[1945]] [[Moskva]]s [[Butõrka vangla]]s maha lasti.
| |||