Antonio Gramsci: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P Kirik (institutsioon) |
||
9. rida:
Gramsci sõnutsi on [[hegemoonia]] “liikuv tasakaal”, mis koosneb seda või teist tendentsi pooldavate või mittepooldavate jõudude suhetest. Võtmestrateegia on Antonio Gramsci järgi terve mõistus. Kui ühe rühma huve väljendavaid ideid aktsepteeritakse kui üldist ja mitte kui tolle rühma ”mõistust”, on eesmärk saavutatud. Gramsci väitel püsib hegemoonia siis, kui enamik saadakse jätkuvalt sellega nõusse. See nõusolek tuleb saavutada üha uuesti, sest valitsev käsitlus põrkub pidevalt ühiskonnarühmade vastuseisule. Säärane vastupanu tuleb ikka ja jälle ületada, et inimesed soostuksid omaks võtma neile pakutavat pilti ühiskonnast ja selle suhetest. Vastupanu võib küll alla suruda, kuid lahti ei saa sellest kunagi.
Hegemoonia kandjateks on [[meedia]], poliitilised [[partei]]d, [[Kirik (institutsioon)|kirik]], samuti [[kool]] ja kodanikuühiskonna institutsioonid, mille piires tegutsedes inimesed võtavad omaks valitsejate pakutava ideoloogia. Ei piisa ainult poliitilisest võimu saavutamisest, vaid tuleb muuta inimeste teadvust. [[Kapitalism|Kapitalistliku]] ühiskonna arenedes kasvab hegemoonia osatähtsus võimu kindlustamisel.
==Gramscist mõjutatud mõtlejad==
| |||