Bakuu–Thbilisi–Ceyhani naftajuhe: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: ± 3 kategooriat
PResümee puudub
2. rida:
'''Bakuu-Thbilisi-Ceyhani naftajuhe''' (lühend '''BTC''') on 1768 kilomeetri pikkune naftajuhe [[Kaspia meri|Kaspia mere]] äärsest [[Bakuu]]st [[Vahemeri|Vahemere]] sadamalinna [[Ceyhan]]i, läbides ka [[Gruusia]] pealinna [[Thbilisi]]t.
 
Torutrass kulgeb läbi kolme riigi: [[Aserbaidžaan]]i (443 km), [[Gruusia]] (249 km) ja [[Türgi]] (1076 km). Ta lõpeb [[Ceyhani Heydər Əliyevi nimeline terminal|Ceyhani Heydər Əliyevi nimelises terminalis]].
 
Naftajuhtme omanik on rahvusvaheline konsortsium [[Baku-Tbilisi-Ceyhan Pipeline Company|BTC Co]], kus [[aktsionär]]ide osalus jagunes 2007. aastal järgamiselt: [[BP]] ([[Suurbritannia]], 30,1%), [[Aserbaidžaani Vabariigi Riiklik Naftakompanii]] (25%), [[Unocal]] ([[USA]], 8,9%), [[Statoil]] ([[Norra]], 8,71%), [[Türkiye Petrolleri Anonim Ortaklığı]] (6,53%), [[Eni]] ([[Itaalia]], 5%), [[Total]] ([[Prantsusmaa]], 5%), [[Itochu]] ([[Jaapan]], 3,4%), [[Inpex]] (Jaapan, 2,5%), [[ConocoPhillips]] (USA, 2,5%) ja [[Amerada Hess]] (USA, 2,36%).
 
Nafta pumpamist Bakuust alustati [[25. mai]]l [[2005]]. Piduliku sündmuse juures viibisid Aserbaidžaani president [[İlham Əliyev]], Gruusia president [[Mihhail Saakašvili]], Türgi president [[Ahmet Sezer]], [[Kasahstan]]i president [[Nursultan Nazarbajev]] ja [[USAAmeerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] energeetikaminister [[Samuel Bodman]]. [[12. oktoober|12. oktoobril]] 2005 avas Saakašvili naftajuhtme [[pumbajaam]]a Thbilisist 39 km laugusel [[Gardabani]]s. Ceyhani jõudis nafta [[28. mai]]l [[2006]]. Esimene laev, mis Ceyhani naftaterminalis tangitud naftaga sadamast väljus, oli [[tanker]] "British Hawthorne", mis lahkus Ceyhanist 95 tuhande m³ [[toornafta]]ga [[4. juuni]]l 2006.
 
== Välislingid ==