Erinevus lehekülje "Seisulaine" redaktsioonide vahel

Lisatud 365 baiti ,  3 aasta eest
[[Fail:Standing_Wave_Sum.gif|Seiši tekkimise põhimõtte graafiline kujutus; punane joon tähistab seisulainet (seiši)
 
[[Fail:Cm2l11image4.jpg|vasakul|pisi|239x239px|Aatomituuma ümbritseva elektroni energiatasemetele vastavad seisulained.]]|link=https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Standing_Wave_Sum.gif|pisi|303x303px]]'''Seiš''' on [[seisulaine]], mis saab tekkida suletud või osaliselt suletud [[Veekogu|veekogus]], nagu [[Järv|järves]], [[Veehoidla|veehoidlas]], [[Laht|lahes]] ja nii edasi. Seišilaine tekkimise põhimõte seisneb selles, et mingi välismõju ajel tekkinud lainetus põrkab kaldalt veekogusse tagasi, kus toimub vastassuunaliste lainete liitumine ehk [[interferents]]. Enamasti on välismõjudeks [[tuul]], [[õhurõhk]], [[looded]] või ka [[Maavärin|maavärinad]].
 
Seisulained tekitavad '''helisid'''. Andes metallvardale mehaanilise löögi, hakkavad vardasse tekkima kõik erineva [[Sagedus|sagedusega]] [[Võnkumine|võnkumised]] ning ka kõik erinevat järku seisulained. Sõltuvalt varda kinnihoidmise kohast jäävad [[Võnkumine|võnkuma]] ainult seisulained, millel on sõlm kinnihoidmise kohas. Need seisulained tekitavad [[Kõrv|inimkõrvale]] kuuldava varda helisemise.
Seišilaine tekkimise põhimõte seisneb selles, et mingi välismõju ajel tekkinud lainetus põrkab kaldalt veekogusse tagasi, kus
[[Fail:Ringingrodlong1200.jpg|keskel|pisi|385x385px|Kui hoida metallvarrast täpselt keskelt ning lüüa varrast haamriga, jääb vardas võnkuma teist järku seisulaine, mis paneb varda kõlama teist järku seisulainele iseloomulikult. Hoides keskelt, on näpud teist järku seisulaine jaoks sõlme asukohas ning seetõttu ei summuta varda kinnihoidmine lainet.]]Seisulained tekivad ka '''Aatomituumalaserites''' ümbritsev. [[elektronLaser|'''elektron'''Laseri]] moodustabüks kakomponent seisulaine.on Elektroni[[optiline hoiavad kinni tuuma tõmbejõudresonaator]], ningmille selleabil energiatasemedsaadakse onvajaliku '''diskreetsed,'''[[Lainepikkus|lainepikkusega]] [[KvantmehaanikaSeisulaine|kvanditudseisulaineid]]'''.''' SellineOptiline elektronresonaator sarnanebkoosneb otstestkahest kinnitatud pillikeelega[[Peegel|peeglist]], millelmillest saavadüks tekkidaon üksnespoolläbilaskev. teatudPeegeldudes kindlate,läbib diskreetsetevalgus [[Sagedus|sageduste]]resonaatorit (japalju lainepikkustega)kordi '''seisulained'''.ning Needtekib lubatud sagedused on määratudstimuleeritud [[Kvantarv|kvantarvudegakiirgus]] 1, 2, 3, ... ja nii edasi.
 
'''Aatomituuma''' ümbritsev [[elektron|'''elektron''']] moodustab ka seisulaine. Elektroni hoiavad kinni tuuma tõmbejõud, ning selle energiatasemed on '''diskreetsed,''' [[Kvantmehaanika|kvanditud]]'''.''' Selline elektron sarnaneb otstest kinnitatud pillikeelega, millel saavad tekkida üksnes teatud kindlate, diskreetsete [[Sagedus|sageduste]] (ja lainepikkustega) '''seisulained'''. Need lubatud sagedused on määratud [[Kvantarv|kvantarvudega]] 1, 2, 3, ... ja nii edasi.
toimub vastassuunaliste lainete liitumine ehk [[interferents]]. Enamasti on välismõjudeks [[tuul]], [[õhurõhk]], [[looded]] või ka [[Maavärin|maavärinad]].
 
Seisulained tekitavad '''helisid'''. Andes metallvardale mehaanilise löögi, hakkavad vardasse tekkima kõik erineva [[Sagedus|sagedusega]] [[Võnkumine|võnkumised]] ning ka kõik erinevat järku seisulained. Sõltuvalt varda kinnihoidmise kohast jäävad [[Võnkumine|võnkuma]] ainult seisulained, millel on sõlm kinnihoidmise kohas. Need seisulained tekitavad [[Kõrv|inimkõrvale]] kuuldava varda helisemise.
[[Fail:Ringingrodlong1200.jpg|keskel|pisi|385x385px|Kui hoida metallvarrast täpselt keskelt ning lüüa varrast haamriga, jääb vardas võnkuma teist järku seisulaine, mis paneb varda kõlama teist järku seisulainele iseloomulikult. Hoides keskelt, on näpud teist järku seisulaine jaoks sõlme asukohas ning seetõttu ei summuta varda kinnihoidmine lainet.]]'''Aatomituuma''' ümbritsev [[elektron|'''elektron''']] moodustab ka seisulaine. Elektroni hoiavad kinni tuuma tõmbejõud, ning selle energiatasemed on '''diskreetsed,''' [[Kvantmehaanika|kvanditud]]'''.''' Selline elektron sarnaneb otstest kinnitatud pillikeelega, millel saavad tekkida üksnes teatud kindlate, diskreetsete [[Sagedus|sageduste]] (ja lainepikkustega) '''seisulained'''. Need lubatud sagedused on määratud [[Kvantarv|kvantarvudega]] 1, 2, 3, ... ja nii edasi.
 
== Pikilainete seisulaine kujutamine helilaine näitel ==
63

muudatust