Erinevus lehekülje "Nikolaus Otto" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 2 baiti ,  3 aasta eest
P
resümee puudub
P (Robot: muudetud 46 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata)
P
 
==Varased aastad==
[[File:Enginy Otto-langen 1867.jpg|thumb|right|200px|Otto-Langen-iLangeni gaasimootor 1867.]]
 
Otto oli farmeri poeg. Õpipoisiaastate järel tegutses ärimehena [[Frankfurt am Main|Frankfurdis]]is ja [[Köln]]is. Pärast Kölni kolimist loobus ta kontoritööst ning keskendus väikeste gaasimootorite konstrueerimisele. Tema esmaseks eesmärgiks oli [[Étienne Lenoir]]i lahenduse parendamine<ref name=Motor1976>{{cite journal| authorlink = M Schofield MA BSc| title = Happy Centenary Otto...| journal = [[The Motor (ajakiri)|Motor]] |volume=149 |issue=3827 |page=41 |date=14. veebruar 1976 }}</ref>.
1864. aastal kohtus ta insener [[Eugen Langen]]iga, kes nägi Otto arenduse potentsiaali. Kuu aja pärast rajasid nad maailma esimese mootoritehase "N.A. Otto Cie" tänapäevase [[DEUTZ AG]] eelkäija. Nende arendatud mootor võitis 1867. aasta maailmanäitusel Grand Prix<ref>http://www.dhub.org/object/207174</ref>.
 
Esialgne Otto mootor oli statsionaarne. Mootori töö tsükkel oli neljataktiline. Taktiks oli kolvi üles või alla liikumine silindris:
 
# Suunaga alla: ''Sisselasketaktsisselasketakt'' – kivisöegaas ja õhk siseneb silindrisse,;
# Suunaga üles: ''Survetaktsurvetakt'' – kolb surub gaasi ja õhu segu kokku,;
# Suunaga alla: ''Töötakttöötakt'' – küttesegu süüdatakse elektri sädemega,;
# Suunaga üles: ''Väljalasketaktväljalasketakt'' – põlemisel tekkinud gaasid lastakse silindrist välja.
 
1876. aastal kohandas Otto mootorit töötama nii gaasil kui piiritusel. See mootor osutus niivõrd edukaks, et kõiki nelja- ja kahetaktilisi sundsüütega, kerge vedelkütusegavedelkütuse või gaasiga töötavaid sisepõlemismootoreid hakati nimetama '''ottomootoriteks'''.
 
Nikolaus Otto väljatöötatud mootor sai aluseks ka esimesele bensiinimootorile, mille valmistas Otto tehases töötanud masinaehitusinsener [[Gottlieb Daimler]].
129 088

muudatust