Polarisaator: erinevus redaktsioonide vahel

Polarisaator on [[seade]], mis laseb läbi ainult kindlaviisiliselt polariseeritud [[valgus]]t. Polarisaatori abil on võimalik saada kindla polarisatsiooniga valgust nii loomulikust kui ka sega polarisatsiooniga valgusest. Vastavalt tekitatud polarisatsiooni liigile nimetatakse polarisaatoreid lineaarseteks, elliptilisteks või [[ringpolarisaator]]eiks.

 

Lineaarseid polarisaatoreid on võimalik jagada kaheks tüübiks: neelavateks polarisaatoriteks ja kaksikmurdumise polarisaatoriteks.

 

Neelavate polarisaatorite töö põhimõte on selekteeruvas neelamises, kus langeva valguse kahest ristkomponendist üks neeldub ja seega väljub polarisaatorist lineaarselt polariseeritud valgus. Tuntuim näide seda tüüpi polarisaatoritest on polaroid.

Uuemad neelavad polarisaatorid koosnevad kahe õhukese klaasplaadi, paksusega alla 0.5 mm, vahel olevatest hõbe [[nanoosake]]stest. Sellised polarisaatorid on palju vastupidavamad ja kvaliteetsemad, kui tavalised polaroidid.

Ka mõnedel [[kristall]]idel, nagu näiteks [[turmaliin]], on omadus neelata valgust, mis on polariseeritud kindlas sihis. Selliseid kristalle on võimalik kasutada polarisaatoritena, aga praktikas kasutatakse neid harva muude füüsikaliste omaduste tõttu nagu näiteks dikroilisus ja värvus.

 

Kaksikmurdumise polarisaatorid saavutavad lineaarse polarisatsiooni jagades pealelangeva valguse kaheks komponendiks, kus vähemalt üks komponendidest on lineaarselt polariseeritud. Kuna kaksikmurdumisel ei pea toimuma valguse neelamine, siis on seda tüüpi polarisaatorid paremad tööks suurte intesiivusega valgusega.

Ideaalse kaksikmurdumisel, kus valgus jaguneb kaheks omavahel risti polariseeritud valguskimbuks, on võimalik uurida ja kasutada mõlemat komponenti, vähendades ka oluliselt energiakadusid.

Kahe [[isotroop]]se [[dielektrik]]u lahutuspinnal valguse peegeldumisel ja murdumisel muutub enamasti ka polarisatsioon. On olemas langemisnurk (alfa_beeta), mille korral peegeldunud valgusel puudub langemistasandiga paralleelset polariseeritud komponenti ja seega kogu peegeldunud valgus on polariseeritud lineaarselt, risti langemistasangida. Sellist nurka nimetatakse Brewster’i nurgaks ja see sõltub ainete [[murdumisnäitaja]]test:

(VALEM 1)