Erinevus lehekülje "Fraunhoferi difraktsioon" redaktsioonide vahel

resümee puudub
<math> I_\varphi = I_0 \bigg(\frac{\sin{u}}{u}\bigg)^2 </math>
 
Difraktsioonipildi miinimumide tingimus avaldub kui <math>b\sin{\varphi} = m \lambda</math> , kus m - miinimumide järk. Selle füüsikaline sisu: [[kiiritustihedus]] on null suundades, kus [[käiguvahe]] pilu äärmistest punktidest lähtuvate sekundaarlainete vahel on täisarv [[lainepikkus]]i. Ligi 92% pilule langevast valgusest jääb esimest järku miinimumide <math>m = $\pm 1$</math> vahele. Tegemist on tsentraalse maksimumiga<ref>https://sisu.ut.ee/sites/default/files/optika/files/difraktsioon_20_03_2018.pdf
</ref>.
 
\begin{figure}[h]
\centering
\includegraphics[width=0.5\textwidth]{pilt 2.png}
\caption{kiiritustiheduse jaotus}
\end{figure} \\
 
% https://sisu.ut.ee/sites/default/files/optika/files/difraktsioon_20_03_2018.pdf
 
==Positiivse läätse fokaaltasand==
 
Kui positiivsele läätsele[[lääts]]ele langeb [[tasalaine]], siis kõik “kiired”“[[kiir]]ed”, mis jõuavad fookusesse[[fookus]]esse on samas faasis[[faas]]is. See on võrdeline olukorraga, kus vaadeldakse tasalainet lõpmatuses. Seega kui difrakteerunud valgust[[valgus]]t fokusseeritakse läätsega, siis vaadeldavat difraktsiooni mustrit saab modelleerida kasutades Fraunhoferi difraktsiooni. Selliselt võib difrakteerunud valgust kujutada ette kui muutuva orientatsiooniga tasalaineid. Kui lääts on positsioneeritudpaigaldatud difraktsiooni tekitava ava ette, siis iga tasalaine jõuab fookusesse erinevates kohtades fokaaltasandil selliselt, et fookus on proportsionaalne x ja y suunalise koosinusega. Seega nende intensiivsuse muutus on funktsioon suunast.
 
% https://www.google.com/search?q=Plane+wave+focused+by+a+lens.&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwjFq4yGqanbAhULLVAKHVILDI4Q_AUICigB&biw=1920&bih=1003#imgrc=5G_ex4SyMhuNAM:
 
Fraunhoferi difraktsiooni saab tekitada veel ka ümmarguse piluga, sõrestikuga ning ka pilude süsteemiga.
82

muudatust