Estonia puiestee: erinevus redaktsioonide vahel

Aadressil Estonia pst 1/3 asub [[1958]]. aastal ehitatud viiekorruseline kivimaja, kunagine [[Eesti Energia]] peahoone, kus tänapäeval asuvad korterid ja kaubanduspinnad ([[Melon Kaubanduskeskus]], "Energia" kohvik Kaubamaja vastas). Hoone rekonstrueeriti aastatel 2001–2002 (arhitekt [[Martin Aunin]]), mille käigus lisati hoone fassaadile etteulatuvad klaaspinnad.

Aadressil Estonia pst 4 asub Soome arhitektide [[Armas Lindgren]]i ja [[Wivi Lönn]]i projekteeritud ja [[1913]]. aastal valminud juugendklassitsistlik [[Estonia (teater)|Estonia]] teatrihoone, [[ooper]]i- ja Eesti Rahvusballetti maja<ref name="5Mls7" />, ooperi- ja teatrihoone vahel asub [[Estonia talveaed]]. Estonia teatrihoone hävis [[märtsipommitamine|pommirünnakus 1944. aasta 9. märtsi õhtul]]. Teatri- ja kontserdimaja renoveeriti aastatel 1948–1951 arhitektide [[Alar Kotli]] ja [[Edgar Johan Kuusik]]u [[projekt]]ide järgi.

Aadressil Estonia pst 6 asub [[Tallinna Reaalkool]]i hoone, mis valmis 1884. aastal, arhitektideks [[Max Höppener]] ja [[Carl Gustav Jacoby]]. Hoones on läbi aegade asunud erinevad haridusasutused.

Estonia pst 7 / [[Teatri väljak]] 1 asub 1953. aastal valminud endine [[Eesti Teaduste Akadeemia]] Instituutide hoone, kus alates 2011. aastast asub [[Eesti Kunstiakadeemia]]. Hoonetekompleks algab Estonia pst ja [[Teatri väljak]]u nurgalt ning ulatub kogu Teatri väljaku ulatuses kuni [[Rävala puiestee]]ni, kus aadressil Teatri väljak 5 / Rävala puiestee 10 asub [[Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu]]. Aadressil Estonia pst 7 asuv hoone valmis algselt 1952. aastal moodustatud [[Tallinna oblast]]i Valitsuse majana. Aastatel 1952 kuni 19661952–1966 oli Estonia puiestee 7 ruumides [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Raamatukogu]]. Hoone pea[[fassaad]]id, [[vestibüül]], pea[[trepikoda]] ja saal koos [[interjöör]]ilahendusega on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 28338<ref name="Ty8lS" />.

Enne [[Eesti Teises maailmasõjas|Teises maailmasõjas]] [[märtsipommitamine|märtsipommitamist]] [[Tallinn Teise maailmasõja ajal|Tallinnas]] kuulus hoone (algse aadressiga Estonia pst 15) V. J. Gorbatshevi majas, Kaubamaja V. J. Gorbatschev. Aastatel (1919–1924) tegutses hoone (Viruvärava pst 15 / Estonia pst 15) ülakorrustel [[Eesti Tarbijateühistute Keskühistu]] autoosakond. Aastatel 1930–1932 tegutses hoonetes (algse aadressiga Estonia pst 15/17) [[Gustav Hammer]]i autotöökoda, kus valmistati auto plekk-keresid, mudakaitseplekke, radiaatoreid jms ning tehti pleki- ja vasetöid.<ref name="CqzPU" /> Aastatel 1932–1935 tegutses hoonetes [[Vladimir Johanson]]i auto-, pleki- ja vasetöökoda<ref name="tWPEE" /> ja seejärel [[J. Puhk & Pojad]] raua- ja koloniaalosakond.<ref name="lvNv8" />

Aadressil Estonia pst 8 asub [[Tallinna Keskraamatukogu]] hoone, mis ehitati 1895. aastal [[Tallinna Vene Seltskondlik Kogu|Tallinna Vene Seltskondliku Kogu]] (tuntud ka "Vene Klubina") hoonena arhitektide [[Mihhail Preobraženski]] ja [[Rudolf von Knüpffer]]i projekti järgi. Sellest ehitisest sai üks Tallinna [[seltskonnaelu]] keskpunkte: lisaks pea- ja banketisaalile paiknesid seal ka lugemis- ja [[kaardimäng]]utoad, [[puhvet]], seal sai mängida [[piljard]]it ningja [[keegel|keeglit]]<ref name="zAuF3" />. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal ja kuni Tallinna Keskraamatukogu sissekolimiseni oli hoones Tallinna linna toitlustusvalitsus ja hoolekandeosakond. [[Tallinna Linnavalitsus]] omandas hoone 1918. aastal ja Tallinna Keskraamatukogu asus hoonesse 1923. aastal. Hoone hoovipoolses osas, endises toitlustusvalitsuse kartulikeldris asusid aastatel 1921–1924 töölisorganisatsioonide ruumid ("[[Tööliste Kelder]]" – 1923. aastani aadressiga ''Gogoli puiestee 4''), enne seda asusid töölisorganisatsioonid aadressil [[Suur-Karja tänav]] [[Suur-Karja tänav#Suur-Karja 18|18]] paiknevas "[[Tööliste maja]]s".

Estonia pst 9 / [[Rävala puiestee]] 12 asub [[Solarise keskus]], mis avati [[2009]]. aastal ja ehitati [[2007]]. aastal peaaegu täielikult lammutatud [[Sakala keskus]]e asemele.

Sakala keskus oli [[1985]]. aastal valminud poliitharidushoone. Keskuse oli projekteerinud [[Raine Karp]]. Keskuse [[fassaad]] oli kohalikust [[Saaremaa dolomiit|Saaremaa dolomiidist]]. Fassaadi lahendus oli tehtud nn. suletud müürina. Peasissepääsu tähistas jässakas nurgatorn, Poliitharidusmaja saalikorpust jätkas piki [[Lenini puiestee]]d õppekorpus. Seoses Eesti taasiseseisvumisega keskuse funktsioonid muutusid. Seal korraldati erinevaid üritusi, seminare, konverentse ja vastuvõtte. Uue hoone ehitamisel säilitati endise Sakala keskuse nurgatorn ja taastati peaaegu endisel kujul ka Rävala pstpuiestee poolne fassaad.

{{Pildid kõrvuti|paremale|Inglise Kolledž 2009.jpg|240|E.Jacoby-A.Rosenberg - 1912-1916.JPG|200|Inglise Kolledži hoone [[Pärnu maantee]] ja Estonia puiestee 10 nurgal – endine [[Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium]]i hoone, mille Pärnu maantee poolsele küljele istutati toona allee}}

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel paigutati koolihoonesse [[Tallinna Merekool]], mis lahkus sealt 1994. aastal pärast uue koolihoone valmimist Lasnamäel. Merekooli ühiselamu asus [[Tallinna vanalinn]]as, aadressil [[Vene tänav]] 12.

Estonia pst 11 / [[Sakala tänav]] 2 (algselt [[Väike-Pärnu maantee]] 1) asub endise [[Eestimaa Aadli Krediitkassa]] pangahoone, mis oli [[1904]]. aastal Tallinnas teine kaasaegne spetsiaalselt pangaks rajatud hoone. Ehitise arhitekt on [[August Reinberg]].

Aadressil Estonia pst 13 / [[Kentmanni tänav]] 1 asub asutuse B korpus, mis on [[1935]]. aastal valminud [[Eesti Pank|Eesti Panga]] hoone; arhitektideks [[Eugen Habermann]] ja [[Herbert Johanson]] ning inseneriks [[Ferdinand Gustav Adoff]]. Kolme tänavat (Estonia pst, Kentmanni ja Sakala tänavat, algselt [[Vabaduspuiestee]], [[Kaupmehe tänav]]a ja [[Väike-Pärnu maantee]] nurgal) ääristava maja peasissepääs on Estonia puiesteel, läbi kahe korruse ulatuv operatsioonisaal aga asetseb piki Kentmanni tänavat.

Estonia pst 15a / [[Kentmanni tänav]] 4 / [[Sakala tänav]] 10 asus kahekordnekahekorruseline kivimaja<ref name="aQl1J" />. 2013. aastal valmis kinnistul [[Sakala ärihoone]]. Hoone projekteeris arhitekt [[Anu Tammemägi]]. Kuuekorruselise hoone esimesel korrusel on toitlustus- ja teeninduspinnad ning ülemistel korrustel bürood<ref name="2bUTj" />.

Aadressil Estonia pst 17 asuvas hoones tegutses Nõukogudenõukogude ajal üks kahest Tallinna notaribüroost.

Estonia puiestee on algselt rajatud [[18. sajand]]i lõpul. Siis asus see [[Tallinna vanalinn]]ale lähemal: algas [[Vene turg|Vene turu]] juures asunud [[Viru värav]]ast, tegi [[Vene turg|Vene turu]] juures väikese kaarja jõnksu sisse, seejärel viis [[Suur-Karja tänav|Karja tänavani]] (praegu [[Georg Otsa tänav]]), seejärel Karja tänavast [[Harju värav]]ani lähtuva teeni ning edasi juba [[De la Gardie reduut|De la Gardie reduudini]] (praeguse [[Tallinna Kaarli kirik|Kaarli kirik]]uni). Toonane puiestee koosnes kahest puudereast ja oli küllaltki lai, põhiliselt oli see mõeldud linlastele jalutamiseks. [[Vene turg|Vene turu]] juures tegi puiestee väikese kaarja jõnksu ja sealt algasid enne [[Tallinn Teise maailmasõja ajal|Teise maailmasõda]] [[Maakri tänav]] ning [[Suur-Tartu maantee]]. [[22. jaanuar]]il [[1936]]. aastal liideti Väike-Tartu maantee ja [[Väike-Pärnu maantee]] ning nimetati ümber [[Sakala maantee]]ks (hilisem [[Sakala tänav]]).

[[Tartu maantee]] sihil asuv [[Tallinna Kaubamaja]] ehitati alles 1960. aastal. Estonia puiesteega paralleeleselt kulgev [[Rävala puiestee]] (1950–1991 Lenini puiestee) moodustati alles pärast Teist maailmasõda, läbi [[1944]]. aasta [[märtsipommitamine|märtsipommitamises]] hävinud [[Tallinna kesklinn]]a kvartalite ning Lenini puiestee äärde ehitatud hooned blokeerisid varem Sakala tänavani ulatunud [[Kaupmehe tänav|Kaupmehe]] ja [[Lembitu tänav (Tallinn)|Lembitu tänav]]a.