Redaktsioon: 2. juuni 2018, kell 12:29 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 055 muudatust →‎Tema kohta: arvuti poolt tuvastamata märgid eemaldatud ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. juuni 2018, kell 12:30 redigeeri eemalda Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 055 muudatust P link par (+ masintoim) using AWB Uuem muudatus →
31. rida: '''Paul Nikolai Kogerman''' ([[5. detsember]] [[1891]] [[Tallinn]] – [[27. juuli]] [[1951]] Tallinn) oli eesti [[keemik]], Eesti [[põlevkivi]]keemia rajaja. Paul Kogerman sündis Tallinnas meremehe pojana.<ref name=":0">{{Netiviide\|Autor=\|URL=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uuseesti19371110.2.28&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-paul+kogerman----------\|Pealkiri=Loodusvarade Instituudi esimees prof. P. Kogermann.\|Väljaanne=Uus Eesti\|Aeg=10. november 1937\|Kasutatud=21.04.2017}}</ref> ==Haridus== 38. rida: ==Teaduskraad ja kutse== Mag. chem. [[1922]] ([[Londoni Ülikool]]); dr. sc. techn. [[1934]] ([[Zürichi Tehnikaülikool]]). ==Teenistuskäik== Aastail [[1909]]–[[1913]] töötas õpetajana [[Harju-Jaani]]s ja koduõpetajana [[Tallinn]]as. Tartu Ülikoolis õppimise ajal töötas kodu- ja kooli[[õpetaja]]na [[Jakob Westholmi gümnaasium\|Jakob Westholmi eragümnaasiumis]] ja [[Tallinna Rahvaülikool]]is. Aastail [[1918]]–[[1919]] oli [[Tallinna Tehnikum]]i loodusteaduste õppejõud. Juba [[1921]] aasta oktoobris valiti P. Kogerman [[Tartu Ülikool]]i orgaanilise keemia dotsendikohusetäitjaks, [[1923]] aasta novembris dotsendiks ja [[1925]] aastal korraliseks professoriks.<ref name=":0" /> Pärast väitekirja kaitsmist asutas koos [[Michael Wittlich~~\|Michael Wittlichiga~~]]iga [[1925]] [[Tartu Ülikool]]i keemiainstituudi juurde [[õlikivide uurimise labor]]i ja oli selle juhataja. See oli maailmas esimene põlevkivi süsteemuurimise keskus. Osales rahvusvahelistel konverentsidel [[Pariis]]is ([[1922]],[[1923]]), [[Cambridge]]'is ([[1923]]) ja [[Kopenhaagen~~\|Kopenhaagenis~~]]is([[1924]]), töötas [[Helsingi]] ja [[Turu ülikool]]ides (1925) ning [[Saksamaa]] ülikoolides ([[1922]], [[1926]]). Teadustöö eesmärgil viibis Kogerman [[1926]] [[Zürich~~\|Zürichis~~]]is ja [[1933]]. aastal töötas [[Zürichi Tehnikaülikool]]is. Oli [[Loodusvarade Instituut\|Loodusvarade Instituudi]] esimees.<ref name=":0" /> P. Kogerman oli [[Tallinna Tehnikainstituut\|Tallinna Tehnikainstituudi]] (praegu [[Tallinna Tehnikaülikool]]) rektor selle asutamisest peale – aastatel [[1936]]–[[1939]]. [[Tallinna Tehnikaülikool]]i koosseisu toodi esialgu üle ka Tartu Ülikooli keemiaosakond ja õlikivide uurimise laboratoorium. Rektoritöö kõrval jätkas P. Kogerman instituudis orgaanilise keemia kateedri juhatamist ja tööd õlikivide laboratooriumis, olles[[1936]]–[[1941]] oli [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[orgaaniline keemia\|orgaanilise keemia]] [[professor]]. Viibis [[1930]]. aastail mitmes välisriigis, kus tutvus keemialaborite töö ja õppekorraldusega, pidas külalisprofessorina loenguid Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Oli [[1937]] [[Rahvuskogu]] II koja liige; ([[1938]]–[[1939]] [[I Riiginõukogu]] liige. [[1939]]–[[1940]] oli Eesti Vabariigi haridusminister [[Jüri Uluotsa valitsus]]es.<ref>{{Netiviide\|Autor=\|URL=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=jarvateatajaew19391013.2.2&srpos=15&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-paul+kogerman----------\|Pealkiri=Vabariigi Presidendi otsusega uus Vabariigi Valitsus ametisse. Uued ministrid valitsuses.\|Väljaanne=Järva Teataja\|Aeg=13. oktoober 1939\|Kasutatud=21.04.2017}}</ref> 14. juunil [[1941]] deporteeriti ta koos perega [[Sverdlovski oblast]]isse, kus mõisteti [[§ 58]] alusel vangilaagrisse, kandis karistust Turiski ja Tavda laagris. Ta vabastati Eesti NSV Ministrite Nõukogu taotlusel ennetähtaegselt 15. märtsil [[1945]]. 55. rida: Kogermani loetakse Eesti põlevkivikeemia rajajaks, tema teadustegevuse teemad olid põlevkivikerogeeni päritolu ja struktuur, põlevkivi koostis ja kasutatavus, dieenide sünteesi meetodid ning polümerisatsioon. Alustas ülikoolis õppimise kõrvalt põlevkivi utmise alast uurimistööd. Tema väitekiri oli esimesi põhjalikumaid uurimusi Eesti põlevkivi keemia omaduste kohta. Põlevkivi ja selle termilise lagunemise saaduste uurimine suunas Kogermani tähelepanu küllastamata ühendite – dieenide – keemiale. Ta avastas 1,4-pentadieeni sünteesi uue meetodi ning kirjeldas esimesena selle ühendi omadusi. Sellel põhineb ka tema doktoriväitekiri. Avaldanud 187 keemiateaduslikku, populaarteaduslikku ja publitsistlikku tööd, põhikooli- ja ülikooliõpikuid, 63 käsikirja. Juhendanud 20 magistri- ja kandidaaditööd ning 3 doktoritööd.<ref name=":0" /> ==Teadusorganisatoorne ja -administratiivne tegevus== 65. rida: [[Soome Keemikute Selts]]i korrespondentliige. [[Ülemaailmne Energiakonverents\|Ülemaailmse Energiakonverentsi]] täitevnõukogu liige. [[1929]]–[[1932]] [[Tartu Ülikool]]i juurde loodud [[Prantsuse ~~Teadusliku~~Teaduslik ~~Instituut~~Institu ut\|Prantsuse Teadusliku Instituudi]] [[Tartu]]s abiesimees [[1932]]–[[1937]] [[Eesti Entsüklopeedia]] keemiaosakonna toimetaja [[1937]] [[Eesti Rahvuskogu]] liige. 98. rida: valitud mitmete välismaiste keemiaseltside tegev- ja kirjavahetajaliikmeks. * Büst [[TTÜ õppejõudude-akadeemikute allee]]l ja [[Paul Kogermani nimeline auditoorium]] (IV–103), *[[2006]]. a asutati [[TTÜ Arengufond]]i juurde [[Paul ~~Kogerman]]i~~Kogermani nimeline doktoriõppe stipendium. ==Isiklikku==

Paul Kogerman: erinevus redaktsioonide vahel