Erinevus lehekülje "Sünkrotronkiirgus" redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Uus lehekülg: 'Sünkrotronkiirgus on elektromagnetkiirgus, mida kiirgavad radiaalselt valguse kiirusel liikuvad laetud osakesed, mis kaotavad energiat Fail:Syncrotron.png|pisi|Sünkrotro...')
 
'''Sünkrotronkiirgus''' on [[elektromagnetkiirgus]], mida kiirgavad radiaalselt valguse kiirusel liikuvad laetud [[Osakestefüüsika standardmudel|osakesed]], mis kaotavad energiat
[[Fail:Syncrotron.png|pisi|Sünkrotronkiirgus, mis on tekitatud elektronide trajektoori muutmisel magnetitega.]]magnetväljas. Selline olukord tekib näiteks, kui [[Sünkrotron|sünkrotronides]] suunatakse laetud osakeste liikumist kasutades magneteid, võnguteid (ingl. undulator) või loksuteid (ingl. wiggler). Kui osake ei ole relativistlik, siis on tegu elektromagnetkiirgusega, kui aga osake on relativistlik, nimetatakse seda kiirgust sünkrotronkiirguseks. Sünkrotronkiirgus tekitatakse tehislikult sünkrotron kiirendites või seda tekib looduslikult kui kiired [[Elektron|elektronid]] liiguvad läbi [[Magnetväli|magnetväljade]]. Sünkrotronkiirgusel on iseloomulik polarisatsioon ning võimalik on tekitada sagedusi kogu elektromagnetlaine spektri vahemikus.
[[Fail:Undulator.png|pisi|Sünkrotronkiirgus võngutis.]]
 
== Sünkrotronkiirgus osakeste kiirendites ==
Sünkrotronkiirgus võib tekkida osakeste [[Kiirendi|kiirendites]] nii nuhtlusena, põhjustades soovimatut energia kadu [[Osakestefüüsika|osakeste füüsika]] kontekstis, kui ka eesmärgipäraselt mitmete laboratoorsete rakenduste tarvis. Elektronid kiirendatakse suurtele kiirustele mitmes järgus, et saavutada lõplik energia, mis on tavaliselt GeV vahemikus. [[Suur Hadronite Põrguti|Suures Hardonite Põrgutis]] [[Prooton|prootonid]] toodavad ka kiirgust suureneva amplituudi ja sagedusega kiirenedes läbi vaakumi, tekitades [[Fotoelektronkordisti|fotoelektrone]], mis omakorda muutuvad [[Sekundaarelektron|sekundaarelektronideks]] torude seintes suureneva sagedusega ja tihedusega. Iga prooton võib kaotada 6.7 keV igal tiirul selle nähtuse tõttu. <ref name="CERN Synchrotron">[http://cdsweb.cern.ch/record/858155/files/lhc-project-report-819.pdf] Synchrotron Radiation Damping in the LHC 2005 Joachim Tuckmantel.</ref>
Elektronid kiirendatakse suurtele kiirustele mitmes järgus, et saavutada lõplik energia, mis on tavaliselt GeV vahemikus. Large Hadron Collideris prootonid toodavad ka kiirgust suureneva amplituudi ja sagedusega kiirenedes läbi vaakumi, tekitades fotoelektrone, mis omakorda muutuvad sekundaarelektronideks torude seintes suureneva sagedusega ja tihedusega. Iga prooton võib kaotada 6.7 keV igal tiirul selle nähtuse tõttu. <ref name="CERN Synchrotron">[http://cdsweb.cern.ch/record/858155/files/lhc-project-report-819.pdf] Synchrotron Radiation Damping in the LHC 2005 Joachim Tuckmantel.</ref>
 
== Sünkrotronkiirgus astronoomias ==
[[Fail:M87_jet.jpg|pisi|235x235px|'''[[M87|Messier 87]]''', [[Hubble'i kosmoseteleskoop|HST]] pilt.
Sinine valgus all paremal, on tingitud sünkrotronkiirgusest.]]
Sünkrotronkiirgust esineb ka looduslikult [[Astronoomia|astronoomiliste]] objektide tekitatuna. Tavaliselt relativistlikud elektronid liiguvad spiraalselt (ja seega muudavad kiirust) läbi magnetvälja.
 
== Märkused ==
63

muudatust