Redaktsioon: 1. juuni 2018, kell 10:04 redigeeri Kollimaator (arutelu \| kaastöö) 63 muudatust →‎Seisulained looduses Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. juuni 2018, kell 20:14 redigeeri eemalda Kollimaator (arutelu \| kaastöö) 63 muudatust Sõnastuse täpsustus. Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
48. rida: toimub vastassuunaliste lainete liitumine ehk [[interferents]]. Enamasti on välismõjudeks [[tuul]], [[õhurõhk]], [[looded]] või ka [[Maavärin\|maavärinad]]. Seisulained tekitavad '''helisid'''. Andes metallvardale mehaanilise löögi, hakkavad vardasse tekkima kõik erineva [[Sagedus\|sagedusega]] [[Võnkumine\|võnkumised]] ~~ehk~~ning ka kõik erinevat järku seisulained. Sõltuvalt varda kinnihoidmise kohast jäävad [[Võnkumine\|võnkuma]] ainult seisulained, millel on sõlm kinnihoidmise kohas. Need seisulained tekitavad [[Kõrv\|inimkõrvale]] kuuldava varda helisemise. [[Fail:Ringingrodlong1200.jpg\|keskel\|pisi\|385x385px\|Kui hoida metallvarrast täpselt keskelt ning lüüa varrast haamriga, jääb vardas võnkuma teist järku seisulaine, mis paneb varda kõlama teist järku seisulainele iseloomulikult. Hoides keskelt, on näpud sõlme asukohas ning seetõttu ei summuta varda kinnihoidmine lainet.]]'''Aatomituuma''' ümbritsev [[elektron\|'''elektron''']] moodustab ka seisulaine. Elektroni hoiavad kinni tuuma tõmbejõud, ning selle energiatasemed on '''diskreetsed,''' [[Kvantmehaanika\|kvanditud]]'''.''' Selline elektron sarnaneb otstest kinnitatud pillikeelega, millel saavad tekkida üksnes teatud kindlate, diskreetsete [[Sagedus\|sageduste]] (ja lainepikkustega) '''seisulained'''. Need lubatud sagedused on määratud [[Kvantarv\|kvantarvudega]] 1, 2, 3, ... ja nii edasi.

Seisulaine: erinevus redaktsioonide vahel