Weichseli jäätumine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Suwa (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
5. rida:
Weichseli jäätumine kitsas tähenduses tähendab jäätumist, mille [[jäätumiskese|kese]] asus [[Skandinaavia]]s. Sealt pärinevad ka [[liustik]]ud, mis Weichseli jäätumise ajal [[Eesti]]t katsid. Weichseli jäätumine ei ole jääaeg, sest jääajaks nimetatakse pikemat aega kestvat jäätumist, mille käigus moodustuvad ulatuslikud [[jääkilp|jääkilbid]]. Praegu on nendeks [[Antarktika jääkilp|Antarktika]] ja [[Gröönimaa jääkilp|Gröönimaa jääkilbid]]. Ühe jääaja sees saab eristada mitmeid soojenemis- ([[jäävaheaeg]]) ja jahenemisperioode (jäätumine). Weichseli jäätumine oli Kvaternaari jääaja, mida nimetatakse sageli samuti jäätumiseks, viimane jäätumine. Weichseli jäätumine on seni viimane, kuid miski ei viita kindlalt sellele, et Kvaternaari jääaeg oleks läbi, mistõttu on praegune soojem periood kõigest jäävaheaeg, millele järgneb tulevikus tõenäoliselt uus jäätumine.
 
Samaaegselt toimusid liustike laienemised ka [[Põhja-Ameerika]]s, [[Alpid]]es ja paljudes teistes kohtades, mistõttu nimetatakse Weichseli jäätumisega samaaegset jahenemisperioodi ka '''[[Würmi jäätumine|Würmi jäätumiseks]]''' (Alpidest lähtuvad liustikud), '''[[Wisconsini jäätumine|Wisconsini jäätumiseks]]''' (Põhja-Ameerikas), '''[[Valdai jäätumine|Valdai jäätumiseks]]''' (Venemaal) jne. Enne taasiseseisvumist nimetati Weichseli jäätumist Eestis Valdai jäätumiseks.
 
Weichseli jäätumine algas umbes 110 000 aasta eest ning lõppes 10 000...15 000 aastat tagasi. Täpseid arve ei ole võimalik anda, sest erinevais kohtades lõppes jäätumine eri ajal. Näiteks Eesti vabanes jääst varem kui [[Soome]], [[Läti]] omakorda varem kui Eesti jne.