Erinevus lehekülje "Seisulaine" redaktsioonide vahel

Lisatud 564 baiti ,  2 aasta eest
 
== Seisulained looduses ==
[[Fail:Standing_Wave_Sum.gif|Seiši tekkimise põhimõtte graafiline kujutus; punane joon tähistab seisulainet (seiši)|link=https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Standing_Wave_Sum.gif|pisi|303x303px]]'''Seiš''' on [[seisulaine]], mis saab tekkida suletud või osaliselt suletud [[Veekogu|veekogus]], nagu [[Järv|järves]], [[Veehoidla|veehoidlas]], [[Laht|lahes]] ja nii edasi.
 
[[Fail:Cm2l11image4.jpg|vasakul|pisi|239x239px|Aatomituuma ümbritseva elektroni seisulained.]]|link=https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Standing_Wave_Sum.gif|pisi|303x303px]]'''Seiš''' on [[seisulaine]], mis saab tekkida suletud või osaliselt suletud [[Veekogu|veekogus]], nagu [[Järv|järves]], [[Veehoidla|veehoidlas]], [[Laht|lahes]] ja nii edasi.
Seišilaine tekkimise põhimõte seisneb selles, et mingi välismõju ajel tekkinud lainetus põrkab kaldalt veekogusse tagasi, kus toimub vastassuunaliste lainete liitumine ehk [[interferents]]. Enamasti on välismõjudeks [[tuul]], [[õhurõhk]], [[looded]] või ka [[Maavärin|maavärinad]].
 
Seišilaine tekkimise põhimõte seisneb selles, et mingi välismõju ajel tekkinud lainetus põrkab kaldalt veekogusse tagasi, kus
 
Seišilaine tekkimise põhimõte seisneb selles, et mingi välismõju ajel tekkinud lainetus põrkab kaldalt veekogusse tagasi, kus toimub vastassuunaliste lainete liitumine ehk [[interferents]]. Enamasti on välismõjudeks [[tuul]], [[õhurõhk]], [[looded]] või ka [[Maavärin|maavärinad]].
 
Seisulained tekitavad '''helisid'''. Andes metallvardale mehaanilise löögi, hakkavad vardasse tekkima kõik erineva [[Sagedus|sagedusega]] [[Võnkumine|võnkumised]] ehk kõik erinevat järku seisulained. Sõltuvalt varda kinnihoidmise kohast jäävad [[Võnkumine|võnkuma]] ainult seisulained, millel on sõlm kinnihoidmise kohas. Need seisulained tekitavad [[Kõrv|inimkõrvale]] kuuldava varda helisemise.
[[Fail:Ringingrodlong1200.jpg|keskel|pisi|385x385px|Kui hoida metallvarrast täpselt keskelt ning lüüa varrast haamriga, jääb vardas võnkuma teist järku seisulaine, mis paneb varda kõlama teist järku seisulainele iseloomulikult. Hoides keskelt, on näpud sõlme asukohas ning seetõttu ei summuta varda kinnihoidmine lainet.]]Aatomituuma ümbritsev '''[[elektron]]''' moodustab ka seisulaine. Elektroni hoiavad kinni tuuma tõmbejõud, ning selle energiatasemed on '''diskreetsed,''' [[Kvantmehaanika|kvanditud]]'''.''' Selline elektron sarnaneb otstest kinnitatud pillikeelega, millel saavad tekkida üksnes teatud kindlate, diskreetsete [[Sagedus|sageduste]] (ja lainepikkustega) '''seisulained'''. Need lubatud sagedused on määratud [[Kvantarv|kvantarvudega]] 1, 2, 3, ... ja nii edasi.
 
== Pikilainete seisulaine kujutamine helilaine näitel ==
63

muudatust