[[Pilt:Kronstadt Naval Cathedral.jpg|pisi|[[Mereväe Püha Nikolause katedraal]] [[Venemaa]]l [[Kroonlinn]]as valmis aastatel 1903–1913. Arhitekt [[Vassili Kosjakov]].]]
[[Pilt:Saint Sava Cathedral.JPG|pisi|[[Püha Savva peakirik]] [[Serbia]]s [[Belgrad]]is valmis aastatel 1935–1989. Arhitektid [[Aleksandar Deroko]] ja [[Branko Pešić]]]]
'''Neobütsantsi''' ehk '''uusbütsantsi stiil''' oli [[Bütsants|bütsantsi]] stiili eeskujuks võttev ja matkiv [[Historitsism|historitsistlik]] [[arhitektuuristiil]].
Uusbütsantsi stiili kasutati enamasti sakraalsete ja avalike hoonete projekteerimisel. See sündis [[Lääne-Euroopa]]s [[1840. aastad|1840. aastatel]] ja jõudis sajandi viimasel veerandil [[Venemaa keisririik|Venemaa Keisririik]]i, maailmasõdade vahelisel ajal tegutses eraklikult see koolkond samuti [[Jugoslaavia]]s. Lisaks on stiil peamiselt levinud [[Vene Õigeusu Kirik|Vene Õigeusu Kiriku]] mõjuväljas olnud [[Ida-Euroopa]] äärealadel: [[Ukraina|Ukrainas]] ja [[Valgevene|Valgevenes]], vähesel määral [[Baltimaad]]es (sealhulgas [[Poola]]s) ning suuremal määral [[Balkani riigid|Balkani maades]] (sealhulgas [[Kreeka]]s) ja [[Kaukaasia]]s (enamasti [[Gruusia|Gruusias]]).
Uusbütsantsi arhitektuur sisaldab bütsantsi stiili elemente, mis on seotud [[Õigeusk|õigeusu]] arhitektuuriga, mis pärineb [[5. sajand|5.]]–[[11. sajand|11. sajandist]], eriti [[Konstantinoopol]]ist (vt [[Hagia Sophia]]) ja [[Ravenna eksarhaat|Ravenna eksarhaadist]].
Eestis on uusbütsantsi stiili ainus näide aastatel [[1890]]–[[1898]] arhitekt [[Paul Alisch]]i projekti järgi ehitatud [[Narva Issanda Ülestõusmise peakirik|Issanda Ülestõusmise peakirik]] [[Narva]]s.
