Erinevus lehekülje "Seisulaine" redaktsioonide vahel

Lisatud 106 baiti ,  3 aasta eest
resümee puudub
 
== Seisulained looduses ==
[[Fail:Standing_Wave_Sum.gif|Seiši tekkimise põhimõtte graafiline kujutus; punane joon tähistab seisulainet (seiši)|link=https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Standing_Wave_Sum.gif|pisi|303x303px]]'''Seiš''' on [[seisulaine]], mis saab tekkida suletud või osaliselt suletud [[Veekogu|veekogus]], nagu [[Järv|järves]], [[Veehoidla|veehoidlas]], [[Laht|lahes]] ja nii edasi.
 
Seišilaine tekkimise põhimõte seisneb selles, et mingi välismõju ajel tekkinud lainetus põrkab kaldalt veekogusse tagasi, kus toimub vastassuunaliste lainete liitumine ehk [[interferents]]. Enamasti on välismõjudeks [[tuul]], [[õhurõhk]], [[looded]] või ka [[Maavärin|maavärinad]].
 
Seisulained tekitavad '''helisid'''. Andes metallvardale mehaanilise löögi, hakkavad vardasse tekkima kõik erineva [[Sagedus|sagedusega]] [[Võnkumine|võnkumised]] ehk kõik erinevat järku seisulained. Sõltuvalt varda kinnihoidmise kohast jäävad [[Võnkumine|võnkuma]] ainult seisulained, millel on sõlm kinnihoidmise kohas. Need seisulained tekitavad [[Kõrv|inimkõrvale]] kuuldava varda helisemise.
[[Fail:Ringingrodlong1200.jpg|keskel|pisi|385x385px|Kui hoida metallvarrast täpselt keskelt ning lüüa varrast haamriga, jääb vardas võnkuma teist järku seisulaine, mis paneb varda kõlama teist järku seisulainele iseloomulikult. Hoides keskelt, on näpud sõlme asukohas ning seetõttu ei summuta varda kinnihoidmine lainet.]]
 
== Pikilainete seisulaine kujutamine helilaine näitel ==
63

muudatust