Vikipeedia

Seisulaine: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Kollimaator (arutelu | kaastöö)
63 muudatust
Tegin kõik ümber :O
Märgised: Veebilink wikipediale Visuaalmuudatus
1. rida:
[[Pilt:Standing_wave.gif|frame|centre|Punased punktid on seisulaine sõlmed|298x298px]]
'''Seisulaine''' ehk '''seisev laine''' ehk '''seisevlaine''' on [[laine]], millemis korral [[võnkumine|võnkumiste]] [[energia]] levikutnäiliselt ei toimuliigu. Seisulaine tekib juhul, kui laineidkaks juhtivalainet [[keha]]levivad otsaleüksteisega lähenevvastassuunades. Seisulaine korral [[lainevõnkumine|võnkumiste]] ning otsalt tagasi peegeldunud [[laineenergia]] tugevdavadlevikut teineteistei [[interferents]]iltoimu. Seisulaine iga punkt võngub kindla [[amplituud]]iga. Punkte, kus amplituud on maksimaalne, nimetatakse seisulaine '''seisulaine paisudeks'''. Punkte, mis ei võngu (amplituud = 0) nimetatakse seisulaine '''seisulaine sõlmedeks'''. Laineid juhtiva [[keha]] otstel paikneb alati seisulaine sõlm. Seetõttu peab keha pikkusele L mahtuma [[täisarv]] '''m''' '''pool[[lainepikkus]]'''i:
:<math> L = \frac{\lambda}{2} m </math> ▼
:<math> \lambda_m = \frac{L}{2m} </math>
:<math> \nu_m = \frac{2 \nu}{L} m </math> (ν on lainete kiirus)
 
Laineid juhtiva [[keha]] otstel paikneb alati seisulaine sõlm. Seetõttu peab keha pikkusele L mahtuma [[täisarv]] '''m''' '''poollainepikkus'''i:
Kui m = 1, on tegemist [[põhitoon]]iga, kui m > 1, siis vastava [[ülemtoon]]iga.▼
 
▲:<math> L = \frac{\lambda}{2} m </math> <math> \implies \lambda_m = \frac{L}{2m} </math>
 
▲Kui järku tähistav suurus m = 1, on tegemist [[põhitoon]]iga, kui m > 1, siis vastava [[ülemtoon|ülemhel]]iga.
 
== Seisulaine järgud ==
Seisulaine järk kasvab, kui kehal pikkusega L hakkavad levima suurema [[Sagedus|sagedusega]] ehk lühema [[Lainepikkus|lainepikkusega]] lained. Kõrgemaid järke seisulaineid nimetatakse [[Ülemheli|ülemhelideks]]. Näiteks instrumentide [[tämber]] sõltub [[Ülemheli|ülemhelide]] arvust ja suhtelisest tugevusest.[[Fail:Moodswingerscale.svg|link=https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Moodswingerscale.svg|pisi|400x400px|Seisulainet on võimalik modelleerida kahest otsast kinnitatud nöörina:
 
Mida kõrgema sagedusega laineid tekitada ehk mida kiiremini nööri ühest otsast ülesse-alla liigutada, seda rohkem sõlmi ja paise tekib ehk seda kõrgemat järku seisulainet näeme.]]
{| class="wikitable"
!Sagedus
!Järk
!Laine amplituudi kujutamine
!Gaasi molekulide liikumine helilaine puhul
|-
|1 × ''f'' = 440&nbsp;Hz
|''n'' = 1
|[[Fail:Pipe001.gif|220x220px]]
|[[Fail:Molecule1.gif|220x220px]]
|-
|2 × ''f'' = 880&nbsp;Hz
|''n'' = 2
|[[Fail:Pipe002.gif|220x220px]]
|[[Fail:Molecule2.gif|220x220px]]
|-
|3 × ''f'' = 1320&nbsp;Hz
|''n'' = 3
|[[Fail:Pipe003.gif|220x220px]]
|[[Fail:Molecule3.gif|220x220px]]
|-
|4 × ''f'' = 1760&nbsp;Hz
|''n'' = 4
|[[Fail:Pipe004.gif|220x220px]]
|[[Fail:Molecule4.gif|220x220px]]
|}
 
== Seisulained looduses ==
[[Fail:Standing_Wave_Sum.gif|Seiši tekkimise põhimõtte graafiline kujutus; punane joon tähistab seisulainet (seiši)|link=https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Standing_Wave_Sum.gif|pisi]]'''Seiš''' on [[seisulaine]], mis saab tekkida suletud või osaliselt suletud [[Veekogu|veekogus]], nagu [[Järv|järves]], [[Veehoidla|veehoidlas]], [[Laht|lahes]] ja nii edasi.
Looduses esinevad tüüpilised seisulained on [[seišid]].
 
Seišilaine tekkimise põhimõte seisneb selles, et mingi välismõju ajel tekkinud lainetus põrkab kaldalt veekogusse tagasi, kus toimub vastassuunaliste lainete liitumine ehk [[interferents]]. Enamasti on välismõjudeks [[tuul]], [[õhurõhk]], [[looded]] või ka [[Maavärin|maavärinad]].
 
Seisulained tekitavad '''helisid'''. Andes metallvardale mehaanilise löögi, hakkavad vardasse tekkima kõik erineva [[Sagedus|sagedusega]] [[Võnkumine|võnkumised]] ehk kõik erinevat järku seisulained. Sõltuvalt varda kinnihoidmise kohast jäävad [[Võnkumine|võnkuma]] ainult seisulained, millel on sõlm kinnihoidmise kohas. Need seisulained tekitavad [[Kõrv|inimkõrvale]] kuuldava varda helisemise.
[[Fail:Ringingrodlong1200.jpg|keskel|pisi|385x385px|Kui hoida metallvarrast täpselt keskelt ning lüüa varrast haamriga, jääb vardas võnkuma teist järku seisulaine, mis paneb varda kõlama teist järku seisulainele iseloomulikult.]]
 
== Pikilainete seisulaine kujutamine helilaine näitel ==
[[Fail:Standing.gif|pisi|600x600px|Üleval on toodud gaasi molekulide liikumine. Keskmine graafik näitab üksiku molekuli kaugust tasakaalu asendist ehk vasakule-paremale võnkumist. Alumine graafik näitab antud punktis olevat rõhku ehk osakeste tihedust. Tähtis on täheldada, et viimased kaks graafikut on omavahel veerand perioodi nihkes.]]
[[Helilaine|Helilained]] on [[Pikilaine|pikilained]]. Pikilainete seisulainete kujutamisel on alati tähtis märkida, millist suurust tähistatakse y-teljel.
 
Helilainete puhul on võimalik y-teljel näidata kas gaasi molekuli kaugust [[Tasakaaluasend|tasakaaluasendist]] või uuritavas punktis olevat [[Rõhk|rõhku]].
 
Sõltuvalt y-telje valikust on näiteks võimalik, et toru kinnises otsas on ühel graafikul sõlm ja teisel graafikul pais, sest y-teljel olevad suurused võivad olla veerand [[Periood|perioodi]] nihkes.
 
== Viited ==
http://www.exo.net/~pauld/summer_institute/summer_day11sound/ringing%20_Al_rod.html. (31.05.18)
 
http://www.acs.psu.edu/drussell/demos/standingwaves/standingwaves.html. (31.05.18)
 
https://en.wikipedia.org/wiki/Harmonic (31.05.18)
[[Kategooria:Lained]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Seisulaine"