Vikipeedia

Vanalinna asum: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
PResümee puudub
8. rida:
 
[[File:Õhuvaade Vanalinnale.png|thumb|Õhuvaade Vanalinnale]]
'''Vanalinn''' on asum [[Tallinn]]as [[Tallinna Kesklinn|Kesklinna]] linnaosas. Asum piirneb [[Kelmiküla (Tallinn)|Kelmiküla]], [[Kalamaja]], [[Sadama]], [[Südalinn|Südalinna]], [[Tõnismäe]] ja [[Kassisaba (Tallinn)|Kassisaba]] asumitegaasumiga. Vanalinna asumi pindala on 1,1km1 km<sup>2</sup>.<ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017 </ref>
 
Vanalinna asum moodustub kolmest suurest territooriumist. Asumi lääne osas asub 9 hektari suurune [[Toompea allasum|Toompea]] ning linnamüüriga ümbritsetud [[Tallinna all-linn|all-linn]] asub 30 hektari suurusel maa-alal. Mõlemad allasumid on ümbritsetud 79 hektari suuruse muldkindlustuste vööndiga, mis moodustab Vanalinna piiri. Enamik sellest muldkindlustuste vööndist on haljastuse all.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
43. rida:
|3849
|}
Vanalinna asumi rahvaarv on aastatel 2011-20172011–2017 järjest kasvanud. Asumi elanikkond on võrdlemini noor –: 2016. aastal moodustasid 0-17aastased0–17aastased asumi elanikkonnast 23-3123–31%, ja üle 68aastased moodustasid 3-93–9%.<ref>[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38</ref>
 
== Haridus ja kultuur ==
Vanalinna asumi territooriumile jääb mitmeidmitu koolekooli: [[Gustav Adolfi Gümnaasium]], [[Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium]], [[Püha Miikaeli Kolleegiumi Põhikool]], [[Püha Miikaeli Kool]], [[Vanalinna Hariduskolleegium]], [[Tallinna Toomkool]], [[Kaali Koguduse Lasteaed-Põhikool]] ningja [[Püha Johannese Kool]]. Lisaks asuvad Vanalinnas [[Eesti Kunstiakadeemia]] Sisearhitektuuri osakond, EKA Rakenduskunsti kolledž, EKA Restaureerimisteaduskond ning [[EELK Usuteaduse Instituut|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituut]].
 
Vanalinnas asuvad [[Eesti Lastekirjanduse Keskus]], [[Patendiraamatukogu]], [[Sõprus (kino)|kino Sõprus]], [[Vene Kultuurikeskus]] ja [[Tallinna Õpetajate Maja]]. Asumisse jäävad mitu teatrit: [[Von Krahli Teater|Von Krahi teater]], [[Nukuteater|Nuku teater]], [[SA Theatrum|Theatrum]], [[Tallinna Linnateater]] ning [[Fine 5 Tantsuteater]].
74. rida:
==Ajalugu==
{{commonskat|Historical images of Vanalinn|Vanalinna ajaloolised kujutised}}
=== 13.sajand-14. sajand ===
Arvatavasti oli Toompea 12. sajandi lõpus eestlaste puitlinnus. Pärast seda, kui taanlased olid vallutanud 1219. aastal Tallinna, rajasid nad vana puitlinnuse koha peale uue (Taani linnus). Kivilinnus tekkis Toompeale pärast seda, kui [[Mõõgavendade ordu]] oli 1227. aastal vallutanud Tallinna.<ref name=":0" />
 
1229. aastal (teistel andmetel 1239.) saabusid Tallinnasse dominiiklased, kes lõid Toompeale kloostrihooned ([[Katariina klooster]]). [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja platsi]]<nowiki/>l asus algne raekoda hiljemalt 13. sajandi teisel poolel.<ref name=":0" />
 
[[Saksa ordu]] tagastas 1238. aastal [[Taani|Taanile]] Tallinna ja muud alad, mille Mõõgavendade ordu oli hõivanud. Toompeal valmis 1240. aastal paekivist kirik, mis kuulutati Neitsineitsi Maarjale pühendatud toomkirikuks. [[Tallinna Niguliste kirik|Niguliste kiriku]] ehitamist alustati 13. sajandil ning samal sajandil mainiti esmakordselt ka [[Oleviste kirik|Oleviste kirikut]]. 1249. aastal asusid [[Suur-Kloostri tänav|Suur-Kloostri]] ja [[Aia tänav (Tallinn)|Aia]] tänava kanti tsistertslased, kes rajasid sinna [[Mihkli klooster|Mihkli kloostri]].<ref name=":0" />
 
Esialgu kasutati Vanalinna kindlustamiseks puit- ja muldkindlustusi. Aastatel 1310-13201310–1320 liideti linnamüüriga [[Mihkli klooster]], aastatel 1340-13551340–1355 ühendati müüriga [[Oleviste kirik|Oleviste kiriku]] ümbrus ning [[Tallinna Niguliste kirik|Niguliste kiriku]] ja [[Katariina klooster|Katariina kloostri]] vaheline ala. 14. sajandil linna hoonestusala laienes ning sellel ajajärgul ehitati juurde 1,6km linnamüüri. Samal sajandil sai [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]] linna peaväljakuks ning [[Pikk tänav|Pikast tänavast]] sai peatänav. 14. sajandi lõpus keelati puithoonete ehitamine, sest kardeti tulekahju.<ref name=":0" />
 
=== 15. sajand-18–18. sajand ===
15. sajandi esimesel poolel uuenes väga suur osa vanalinna hoonestusest. 15.-16–16. sajanditelsajandil kujunes Tallinna vanalinn jõukaks kaubalinnaks. Keskajal oli all-linnas 325 krunti ja 5000 elanikku ning Toompeal 45 krunti ja 1000 elanikku. 1532. aastal rajati [[Kiek in de Kök|Kiek in de Köki]] ette 15-16 meetri kõrgune vallehitis. Tollel ajal algas linna kindlustamine uusaegsete kaitseehitistega. 1538. aastal rajati [[Karja värav|Karjavärava]] ette Karja vallivärav, mille kindlustamiseks ehitati [[Luhrenburgi suurtükitorn]].<ref name=":0" />
 
Pärast [[Vene-Liivi sõda]] ehitati vanalinnas vähe, tolle perioodi olulisemad rajatised olid [[Riigisaalihoone]], [[Mustpeade maja|Mustpeade vennaskonna maja]] ningja vaekoda. Aastatel 1671-17101671–1710 rajati võimas muldkindlustusvöönd. Pärast 1684. aasta tulekahju toimus peamine elamuehitus Toompeal.<ref name=":0" />
 
Pärast [[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõda]] vähenes vanalinna elanike arv tunduvalt, paljud hooned jäid aastakümneteks tühjalt seisma. 18. sajandi esimesel poolel kehtestatud kivimajade ehitamise keeld pidurdas vanalinna taastamist. 1732. aastal muudeti Mihkli klooster ümber [[Issanda Muutmise kirik|Issanda Muutmise kirikuks]]. 1792. aastal rajati Stenbocki maja.<ref name=":0" />
 
=== 19. sajand-21–21. sajand ===
19. sajandi esimese poole ehitised on ehitatud valdavalt klassitsistlikus stiilis. 1810. aastal sai kohustuslikuks tüüpfassaadide järgimine ehitamisel. Kuni 19. sajandi keskpaigani oli valdav osa Tallinna poliitilisest, majandustlikust, religioossest jm elust koondunud vanalinna aladele.<ref name=":0" />
 
Venemaa lüüasaamine [[Krimmi sõda|Krimmi sõjas]] tõi kaasa suuri muutusi ning Tallinna vanalinna tähtsus hakkas pärast seda järk-järgult langema. 19. sajandi teisel poolel kustutati Tallinn kindluste nimekirjast. TollelTol perioodil ehitati hulgaliselt uusi hooneid, rajati uusi teid, turge jne. Muldkindlustuse välisservale rajati [[Mere puiestee]], [[Toompuiestee]], [[Kaarli puiestee]] ningja [[Põhja puiestee]]. Osa muldkindlustustevööndist tasandati ning sinna asemele rajati uut haljastust [[Hirvepark|(Hirvepark]], [[Lindamägi]], [[Harjumägi]]). 1870. aastal sai linn raudteeühenduse.<ref name=":0" />
 
Nendesse vanalinna piirkondadesse, mis said [[Märtsipommitamine|1944. aasta märtsipommitamises]] kannatada, on ehitatud nii vanu stiile matkivaid kui ka stalinistlikus stiilis hooneid (näiteks [[Sõprus (kino)|kino Sõprus]], [[Kirjanike Maja|Kirjanike maja]] jm). [[Harju tänav|Harju tänava]] varemed jäid rahva soovil hoonestamata.<ref name=":0" />
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Vanalinna_asum"