Redaktsioon: 30. mai 2018, kell 21:44 redigeeri JoonasAriva (arutelu \| kaastöö) 26 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 31. mai 2018, kell 20:26 redigeeri eemalda JoonasAriva (arutelu \| kaastöö) 26 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
9. rida: ==Tööpõhimõte== [[Fail: Light dispersion conceptual waves.gif\|pisi\|350x350px\|Valguse dispersioon prismas]] Kui valguskiir langeb prismale, siis see murdub vastavalt Snelli seadusele. Murdumisnurga saab arvutada langemisnurgast ja kahe keskkonna [[murdumisnäitaja]]te suhtest (nt. ~~õhk~~õhu ja prisma). Mitmete materjalide (nt. klaas) murdumisnäitaja sõltub aga lainepikkusest. Seda sõltuvust nimetatakse [[dispersioon]]iks. Seega murduvad prismas erinevat värvi valgused erineva nurga all. Nii saab valge valguse prismaga laiali jagada värvispektriks. Üldiselt lahutab prisma valguse spektriks laiemas sagedusribas kui difraktsioonivõre ja seetõttu leiab prisma kasutust lairiba spektroskoopias. Mõnikord kasutatakse prismat dispersiooni asemele hoopis peegeldusteks. Kui prismas olev valguskiir langeb prisma tahule suure nurga all, siis toimub täielik sisepeegelumine ning kogu valgus peegeldatakse. Seega saab mõnel juhul kasutada prismat peegli asemel.

Optiline prisma: erinevus redaktsioonide vahel