Perekonnasotsioloogia: erinevus redaktsioonide vahel

Nii abiellumine kui sündimus sõltusid 1920. aastate lõpul põllumajanduslikust viljakusest <ref>{{Raamatuviide|autor=H. Reiman|pealkiri=Eesti: 20 aastat iseseisvust sõnas ja pildis|aasta=1939|koht=|kirjastus=Tallinn: Konjunktuuriinstituut|lehekülg=}}</ref>. Mehed abiellusid enamasti 25–29 aasta ja naised 20–24 aasta vanuselt. Just suhteliselt hilist abiellumist võib pidada madala sündimuse üheks põhjuseks Eestis <ref name=":0" />. Teine maailmasõda ja sellele järgnenud meeste ja naiste tasakaalu muutus vähendas ametlikku abiellumist ja suurendas abieluväliste sündide arvu <ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Mare Ainsaar, Kairi Kasearu, Kadri Rootalu|pealkiri=Muutused Eesti pereloomekäitumises 20. ja 21. sajandil|aasta=2014|koht=|kirjastus=Akadeemia|lehekülg=}}</ref>.

 

 

Vaba kooselu hakkas eriti kiiresti levima 1980. aastate teisel poolel. Taasiseseisvumisele eelnenud laulva revolutsiooni perioodil – 1980. aastate lõpus – toimus traditsiooniliste perekondlike väärtushoiakute esilekerkimine. Demograafiliselt väljendus see mitmelapseliste perede osatähtsuse suurenemises, seda eelkõige eestlaste ja maainimeste hulgas. Samuti iseloomustas antud perioodi tervet ühiskonda hõlmanud perekonna ja laste suur väärtustamine. Laste arvu kasvu ja perekonna väärtustamise peamiseks põhjuseks on toodud asjaolu, et üldine majanduslik langus tingis perekonna kui pereliikmete heaolu tagaja senisest kõrgema tähtsustamise <ref>{{Raamatuviide|autor=Anu Narusk|pealkiri=Perekond|aasta=1996|koht=|kirjastus=Eesti Inimarengu aruanne 1996|lehekülg=}}</ref> .1980. lõpus ja 1990. aastate alguses kasvas seoses perekondlike väärtushoiakute esilekerkimisega ka traditsioonilise rollijaotusega perekonna pooldajate hulk <ref>{{Raamatuviide|autor=Anu Narusk|pealkiri=Estonian family in transition|aasta=1995|koht=|kirjastus=Nationalities Papers, 23, 1, 141–152|lehekülg=}}</ref>. Põhinedes Leeni Hanssoni töödele ja riiklikule statistikale saab 1990. aastate muutused Eesti perekonnas kokku võtta järgnevalt: abielude sõlmimine ja esimese lapse sünd lükkus edasi hilisemasse vanusesse ning lastetute paaride arv kasvas. <ref>{{Raamatuviide|autor=Leeni Hansson|pealkiri=Muutuv perekond Eestis ja Euroopas|aasta=2000|koht=|kirjastus=Eesti Inimarengu aruanne|lehekülg=}}</ref>