138 173
muudatust
P
resümee puudub
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
|
Kui esimeste läätsede väljatöötamisel ja katsetamisel oli suur roll füüsikutel ja füüsikalistel avastustel ehk optika valdkonna arengul, siis 20. sajandist on läätsede arengus juhtiva rolli saanud keemia ehk materjalide süntees. Materjalid muutuvad järjest õhulisemaks hapnikujuhtivamaks, niiskust hoidvamaks, silma kujuga kohanevaks jne. Pehmete materjalide areng sai alguse 1959, kui töötati välja uuenduslik vettjuhtiv polümeer. Järgmiste aastakümnete jooksul keskenduti peamiselt pehmete läätsete väljatöötamisele ja arendamisele, kuna need olid võrreldes kõvade läätsedega mitu korda mugavamad ning sobisid peaaegu kõikidele läätsekandjatele.
Pehmete kontaktläätsede areng jätkub tormiliselt ka tänapäeval. Viimase 20 aasta jooksul on läätsede valmistamise tehnoloogiad ja materjalid järjest uuenenud ning läätsed, mis veel kümme või isegi viis aastat tagasi tundusid innovaatilised ja ülimugavad, on tänapäevases mõistes kohmakad, “umbsed”, kleepuvad, kõvad, paksud jne. Ka läätsede kandmise aeg on oluliselt pikenenud. Teatud pehmeid läätsi võib kanda silmas isegi kuni 30 ööpäeva järjest.
== Prillid või läätsed? ==
=== Värvilised läätsed ===
Lisaks nägemist korrigeerivatele läätsedele on võimalik kasutada ka iluläätsesid. Iluläätsed on saadaval ka 0
* värvilised läätsed, mis katavad loomuliku silmavärvi täielikult ja on mõeldud silmavärvi täielikuks muutmiseks, ning
* toonivad läätsed, mille korral paistab silma loomulik värv läätse alt välja.
== Nõuandeid
* Enne kontaktläätsede kasutuselevõttu on kindlasti vaja külastada silmaarsti või konsulteerida [[optometrist]]iga. Varem välja kirjutatud prilliretseptist ei piisa, sest läätsede retsept võib prilliretseptist veidi erineda.
| |||