Kontaktläätsed: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
(Võtsin mahakirjutamismalli maha, muutsin veidi artikli struktuuri ja lühendasin veidi teksti.)
PResümee puudub
{{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=mai}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=mai}}
'''Kontaktläätsed''' on eeskätt meditsiinilised [[nägemine|nägemise]] korrigeerimise abivahendid, kuid vahel kasutusel ka iluvahendina loomulikust erinevat värvi [[vikerkest|silmaiirise]] saamiseks.
 
Kontaktläätsed võeti kasutusele [[20. sajand]]il. Tänapäevased kontaktläätsed on väikesed, enamasti pehmest hüdrogeelipõhisest[[hüdrogeel]]ipõhisest materjalist läbipaistvad poolkerad, mis asetatakse silma[[silm]]a, et korrigeerida valguse[[valgus]]e liikumist läbi silma ja teravustamispunktifokaalpunkti silma võrkkestal[[võrkkest]]al. Normaalse nägemise korral ehk inimestel, kes ei vaja prille võiega kontaktläätsi, koonduvad valguskiired täpselt ettenähtud kohas ehk võrkkestal ning silmast saadetakse ajule[[aju]]le töötlemiseks korrektne ehk terav ningja arusaadav info. Kui aga inimese silma kuju ja valguse liikumine ning [[valguse murdumine|murdumine]] läbi silma on kas inimese eripära tõttu, [[trauma]] tagajärjel või ealistest iseärasustest tingituna tavalisest erinev, siis koonduvad silma läbivad valguskiired kas võrkkesta ees või taga ning ajule edastatav kujutis jääb hägune. [[Prillid]] ja läätsed ongi selleks, et korrigeerida fookuspunktifokaalpunkti asukohta.<ref>{{Netiviide|Autor=Silmapood.ee|URL=https://www.silmapood.ee/nouanne/|Pealkiri=Kontaktläätsed|Väljaanne=Silmapood|Aeg=03/2018|Kasutatud=}}</ref>
 
== Kontaktläätsede lühiajalugu ==
===Skleraalsed läätsed===
Laias plaanis võib kontaktläätse ajalugu hakata lugema kontaktläätse esimesest eellasest – [[Leonardo da Vinci]] loodud läätse kontseptsioonist 13. sajandil (seda peetakse küll pigem tänapäevase [[optika]] nurgakiviks). Tänapäevasele käsitlusele vastava kontaktläätse idee autoriks peetakse aga [[John HerschelitHerschel]]it, kes 19. sajandi teisel poolel pakkus välja mõtte kasutada läätse mitte prillides, vaid täiesti eraldi nägemist parandava vahendina. Esimese töötava [[prototüüp|prototüübi]] valmistas doktor A. E. Fick. Need läätsed olid esimesed silma kõvakestal[[kõvakest]]al (skleeral) kantavad nägemist parandavad abivahendid. Kuna need läätsed katsid kogu silmamuna kõvakesta, nimetatakse neid skleraalseteks läätsedeks.
 
===Kõvad kontaktläätsed===
Esimene suur samm skleraalsete läätsede edasiarendamisel tehti sadakond aastat tagasi Ameerikas[[Ameerika]]s, kus töötati välja “uue moodsa materjali” ehk [[plastid|plasti]] põhjal juba palju “tänapäevasemad” kontaktläätsed. Need olid läbipaistvast plastikustplastist, üsna tänapäevase pleksiklaasi taolisest. Need läätsed olid juba oluliseltmärksa väiksema [[diameeter|diameetriga]], palju õhemad ning neid oli juba märksapalju mugavam kasutada.
 
Siiski ei sobinud need läätsed kaugeltki kõigile. Tegelikult ei sobinud need läätsed ligikaudu 80% inimestest, kellele need vajalikud oleksid olnud. Kõvad kontaktläätsed olid erakordselt individuaalsed. Nende valmistamine, sobitamine ja nendega harjumine oli väga keeruline ja tihti ka üsna valulik protsess. Esimesed “hingavad” ehk hapniku[[hapnik]]ku läbilaskvad kõvad kontaktläätsed ilmusid müügile ligikaudu pool sajandit tagasi. Kõvade läätsede arengu mootoriks oli [[materjaliteadus]] ja järjest uuenevad tehnoloogilised võimalused uusi materjale sünteesida. Tänu sellele arengule sobivad kõvad läätsed järjest suuremale hulgale inimestest.
 
===Pehmed kontaktläätsed===
Kui esimeste läätsede väljatöötamisel ja katsetamisel oli suur roll füüsikutel ja füüsikalistel avastustel ehk optika valdkonna arengul, siis 20. sajandist on läätsede arengus juhtiva rolli saanud keemia ehk materjalide süntees. Materjalid muutuvad järjest õhulisemaks hapnikujuhtivamaks, niiskust hoidvamaks, silma kujuga kohanevaks jne. Pehmete materjalide areng sai alguse 1959, kui töötati välja uuenduslik vettjuhtiv polümeer. Järgmiste aastakümnete jooksul keskenduti peamiselt pehmete läätsete väljatöötamisele ja arendamisele, kuna need olid võrreldes kõvade läätsedega mitu korda mugavamad ning sobisid peaaegu kõikidele läätsekandjatele.
 
Pehmete kontaktläätsede areng jätkub tormiliselt ka tänapäeval. Viimase 20 aasta jooksul on läätsede valmistamise tehnoloogiad ja materjalid järjest uuenenud ning läätsed, mis veel kümme või isegi viis aastat tagasi tundusid innovaatilised ja ülimugavad, on tänapäevases mõstesmõistes kohmakad, “umbsed”, kleepuvad, kõvad, paksud jne. Ka läätsede kandmise aeg on oluliselt pikenenud. Teatud pehmeid läätsi võib kanda silmas isegi kuni 30 ööpäeva järjest. Silmaarstid järjest nii pikka kandmist ei soovita, kuid see iseloomustab materjalide ja tehnoloogia arengut – tegemist on suure saavutusega.
 
== Prillid või läätsed ? ==
Tegelikult on nii prillid kui kaja läätsed täpselt ühe ja sama probleemi pisut erinevad lahendused. Sealjuures ei ole läätsed ja prillid üksteistei sugugivälista välistavadteineteist, vaid pigem üksteist täiendavad. Prillid on universaalsed, lihtsamad kasutada ja nende kasutamisele ei ole ajapiiranguid. Kontaktläätsed on aga jällegi universaalsemad, multifunktsionaalsemad ja diskreetsemad. Paljuski on kontaktläätsede või prillide kandmise valik isiklikeisikliku eelistusteeelistuse küsimus.
 
== Kontaktläätsede tüübid ==
== Läätsetüüpe ==
Läätsede tüübi valik sõltub eeskätt silmade eripärast, seejärel kandja valmidusest kontaktläätsede eest hoolitseda (ühepäevased või mitmepäevased) ja ootusest läätsedele. Samuti on oluline näiteks see, kas läätsed peavad ainult nägemist korrigeerima või soovitakse nende abil muuta ka silmaiiriste värvi.
 
 
=== 30-päevased läätsed ===
Kuna kuuajaliste läätsede hind on palju atraktiivsem kui ühepäevaste läätsede hind siis ongi 30 päevased läätsed eelistatuimad kontaktläätsed eestis. Tõsi, maailmas on 30-päevaste läätsede populaarsus mõneti pöördvõrdeline elatustasemega. Sest erinevalt ühekordsetest läätsedest vajavad korduvkasutatavad läätsed palju rohkem tähelepanu ningja spetsiaalset puhastamist. 30-päevased läätsed tuleb igal õhtul silmast ära võtta (kui pole tegemist ööpäevaste läätsedega). Läätsed tuleb spetsiaalses lahuses puhastada ning panna säilituskonteinerisse. 30-päevaste läätsede kasuks räägib tootjate rohkus ja läätsevariatsioonide lai valik. Kõik võimalikud kumerused ja diameetrid on peaaegu kõikidelt tootjatelt saadaval. Lisaks on 30 päevaste läätsedena saadaval ka enamus toorilisi ja multifokaalseid kontakläätsesid, rääkimata värvilistest läätsedest, mis samuti on valdavalt korduvkasutusega.
 
* Suur valik
 
=== Värvilised läätsed ===
Lisaks nägemist korrigeerivatele läätsedele on võimalik kasutada ka iluläätsesid. Iluläätsed on saadaval ka 0 tugevustega. Värvilised läätsed jagunevad peamiselt kaheks: Värvilised läätsed mis katavad oma loomuliku silmavärvi täielikult ja on mõeldud silmavärvi täielikuks muutmiseks, ning värvilised kontaktläätsed mis on toonivad, ehk oma loomulik silmavärv paistab alt välja.
* värvilised läätsed, mis katavad loomuliku silmavärvi täielikult ja on mõeldud silmavärvi täielikuks muutmiseks, ning
* toonivad läätsed, mille korral paistab silma loomulik värv läätse alt välja.
 
== Nõuandeid läätsekasutajatele ==
138 212

muudatust