Küsitlus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Anetm (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Anetm (arutelu | kaastöö)
8. rida:
 
==Küsitluste liigid==
*'''Ankeetküsitlus''' – samade küsimuste (küsimustiku ankeedi) esitamine suurele hulgale inimestele (respondendid). Ankeet võib olla kas elektroonilisel kujul (nt saadetakse küsimustik e-postiga, pannakse üles veebilehtedele, jagatakse [[sotsiaalmeedia]]s vms) või paberkandjal (postiküsitlus, uurija toimetab ankeedi respondendini isiklikult vms). Üheks ankeetküsitluse variandiks on postiküsitlus. '''Postiküsitlus''' – varem oli postiküsitlus üks põhilisi küsitlusviise, tänapäeval sobib eelkõige spetsiifiliste sihtrühmade uurimiseks (nt vanemaealised). Postiküsitlus seisneb seletuskirjaga varustatud küsimustiku ja ärasaatmisvalmis (margistatud või märkega, et postikulu tasub saaja) tagastamisümbrikuga vastaja kätte toimetamises. Respondentidelt oodatakse küsimustiku täitmist ning seejärel selle uuringu läbiviijatele posti teel tagastamist. Kogu protsess peaks olema vastaja jaoks võimalikult lihtsaks tehtud. Probleeme võib tekkida [[anonüümsus]]ega, sest kuidagi peab jälgima tagastamist (nt individuaalsed koodid) ning sellega, et vastanute registripõhised aadressid ei pruugi kattuda tegelike aadressidega, kus inimesed igapäevaselt elavad. Samuti võib vastamismäär olla madal, sest respondendid ei tagasta täidetud küsitlusi. Ankeetküsitlusi võib läbi viia ka veebipõhiselt. '''Internetiküsitlused''' ehk veebipõhised küsitlused on kiired ja odavad, andmebaas tekib automaatselt ning andmeid saab vajadusel juba jooksvalt analüüsima/kontrollima hakata. Veebipõhistel küsitlustel on eri programmides välja mõeldud mitmeid viise küsimuste esitamiseks, mis teevad respondendile küsitlusele vastamise huvitavamakshuvitavaks ja lihtsaks. Probleemkohaks võib pidada seda, et veebipõhine küsitlus eeldab vastanul Interneti kasutamise võimalust, mis võib välistada mingite kindlate sihtrühmade või isikute küsitlemise.
*'''Intervjuu''' – Intervjuu käigus esitab intervjueerija(d) vastaja(te)le suuliselt küsimusi ning need kas märgitakse üles või intervjuu lindistatakse. Intervjuu võib olla nii kvantitatiivne kui ka kvalitatiivne. Kvantitatiivse intervjuu puhul on intervjueerija roll olla küsimustiku/ankeedi vahendaja vastajale; küsimustik on standardiseeritud; ei arvestata ebastandardsete vastuste võimalusega; analüüs peamiselt kvantitatiivne. Kvalitatiivne intervjuu viiakse üldjuhul läbi vähemate inimestega ning silmast silma meetodil ehk uuritavaga ollakse vahetus keelelises interaktsioonis (ka läbi interneti, nt [[Skype]]'i või telefoni teel). Intervjuud võivad jaguneda nt fookusgrupiintervjuudeks või individuaalintervjuudeks. Kvalitatiivsete intervjuude plussiks on võimaliku täiendava info saamine. Intervjuu analüüs on eelkõige kvalitatiivne. [[Intervjuu]]d kui meetodit käsitletakse ka küsitlusest eraldi, iseseisva meetodina.
*'''Telefoniküsitlus''' – küsitlus viiakse läbi telefoni teel. Probleeme võib tekkida valimi koostamisel ning vastuste kätte saamisel. Kasutatakse pigem lihtsaid küsimusi lihtsate [[skaala]]dega.