Erinevus lehekülje "Sotsiaalne konstruktivism" redaktsioonide vahel

jätkan homme
(ikka pooleli)
(jätkan homme)
'''Sotsiaalne konstruktivism''' ehk sotsiaalkonstruktivism (inglise ''social constructivism'') on [[Humanitaarteadused|humanitaarteadustes]] seisukoht, mille kohaselt loovad ja kujundavad sotsiaalse tegelikkuse ühiskonnaliikmed oma igapäevases läbikäimises, ehkki enamasti ei ole nad ise sellest rollist teadlikud. Üldine ettekujutus tegelikkusest kujuneb välja sotsialiseerumise käigus ning see võetakse omaks enne, kui osatakse selle suhtes kriitiline olla. Seepärast paistab tegelikkus inimestele neist sõltumatu välise paratamatusena.<ref name="BL"/> Teooriaid ja ettekujutusi tegelikkusest mõjutavad kollektiivsed kokkulepped, mis on inimtekkelised ega saa seetõttu kunagi olla täiesti objektiivsed ega erapooletud.<ref name="Raud"/> [[Teadmine]] sõltub alati [[sotsiaalne taust|sotsiaalsest taustast]] ja on sellisena aktiivse loometöö tulemus, mitte varem olemasoleva ja valmis reaalsuse avastamine<ref name="SEI"/>. See, et inimesed kollektiivselt osalevad tegelikkuse ülesehitamises ja tõlgendamises, ei tähenda aga, etnagu oleksid ühiskondlikud institutsioonid ja konventsioonid on meelevaldsed või etnende kõik tõlgendused on võrdsedvõrdväärsed.<ref name="BL"/>
 
==Ajalugu==
Konstruktivistlikud ajaloolased, filosoofid ja teadmussotsioloogid leiavad, et teaduslikke teooriaid kujundab sotsiaalne ja poliitiline kontekst. Sotsiaalkonstruktivism on mõnes mõttes [[instrumentalism|instrumentalismi]] edasiarendus, sest pöörab tähelepanu teaduse sotsiaalsetele aspektidele. Sotsiaalkonstruktivismi kõige äärmuslikum vorm näeb teaduses eelkõige [[teadlane|teadlaste]]vahelist [[diskursus|diskursust]], mis ei põhine objektiivsetel faktidel. Mõõdukam sotsiaalkonstruktivism väidab, et uute teaduslike teooriate tunnustamisel mängivad suurt rolli sotsiaalsed aspektid. Äärmuslik sotsiaalkonstruktivism ei pea näiteks planeet [[Marss (planeet)|Marsi]] olemasolu oluliseks, sest tegelikult ei ole meil midagi peale vaatluste, teooriate ja [[müüt]]ide, mis on ise sotsiaalsete [[interaktsioon (sotsioloogia)|interaktsioon]]ide käigus [[sotsiaalne konstrueerimine|konstrueeritud]]. Teaduslikud väited käivad sel juhul vaid üksteise kohta. Empiiriline kontroll kontrollib lihtsalt kooskõla sotsiaalselt konstrueeritud teooriate erinevate kogumite vahel. See teeb keeruliseks teaduse eripära väljatoomise. Samuti on niisuguse vaate puhul raske seletada loodusteaduse edu tehnika arendamisel. Mõõdukas sotsiaalkonstruktivism möönab planeet Marsi reaalset olemasolu lahus ja sõltumatult vaatlustest, teooriatest ja müütidest Marsi kohta. Kuigi teooriad ja vaatlused on sotsiaalselt konstrueeritud, tagatakse konstrueerimise käigus teatud laadi vastavus reaalsusega. Teaduslikud väited käivad reaalsuse kohta. Sellise lähenemise puhul on probleemiks selle vastavuse seletamine. Mis annab õigustuse uskuda pigem fotosid [[marsikulgur]]ilt kui [[vanarooma mütoloogia|vanarooma müüte]] Marsi kohta? Sellele küsimusele vastamiseks peavad sotsiaalkonstruktivistid arvesse võtma ka seda, kuidas loodusteaduslikke väiteid [[õigustus (filosoofia)|õigustatakse]].
 
===Epistemoloogia===
Mõjukaimaks käsitluseks teadmise sotsiaalsest iseloomust peetakse Thomas Kuhni 1962. aastal ilmunud raamatut “[[Teadusrevolutsioonide struktuur]]”, milles ta käsitleb teaduslikku paradigmat[[paradigma]]t kui teadlastevahelist kokkuleppelist taustsüsteemi, mille valguses tõlgendatakse kõiki parajasti teadaolevaid teaduslikke andmeid. Paradigma muutub alles siis, kui avastatakse midagi, mida kehtiva paradigma raamides ei ole võimalik seletada. See omakorda sunnib ümber mõtestama ka paljud muud varasemad teadmised, mida enne oli peetud tõsikindlateks. Õpikunäiteks teadusliku paradigma vahetusest on [[Kopernik]]u avastus, et [[Maa]] tiirleb ümber [[Päike]]se, mitte vastupidi. Heliotsentriline süsteem asendas geotsentrilise, kuna selle seletusjõud oli suurem.<ref name="Raud"/> Tänu sellele tuli aga ümber mõtestada veel terve hulk teaduslikke fakte, milles varem ei kaheldud. Samamoodi ei saa lõplikuks lugeda praegu kehtivat teaduslikku paradigmat, sest teadus areneb pidevalt edasi ja kui tekib vajadus uue paradigma järele, siis jäetakse vanad seisukohad kõrvale. Teadlasel ei ole vahetut juurdepääsu teaduslikule tõele, sest teda mõjutab see, millise paradigma raames ta oma empiirilist materjali uurib ja uusi teadmisi loob.
 
===Sotsioloogia===
Sotsioloogias on konstruktivismi alustekstiks [[Peter L. Berger]]i ja [[Thomas Luckmann]]i 1966. a ilmunud raamat "The social construction of reality" (eesti keeles "Tegelikkuse sotsiaalne ülesehitus", 2018<ref name="BL"/>), mis toetub [[Karl Mannheim]]i, [[Alfred Schütz]]i ning [[fenomenoloogia|fenomenoloogiliste]] filosoofide ideedele.
Sotsioloogias on konstruktivismi alustekstiks [[Peter L. Berger]]i ja [[Thomas Luckmann]]i 1966. a ilmunud raamat "The social construction of reality" (eesti keeles "Tegelikkuse sotsiaalne ülesehitus", 2018<ref name="BL"/>), mis toetub [[Karl Mannheim]]i, [[Alfred Schütz]]i ning [[fenomenoloogia|fenomenoloogiliste]] filosoofide ideedele. Raamatu keskne idee on, et mõisted ja kujutluspildid inimtegevusest kujunevad välja sotsiaalse suhtluse käigus pika aja jooksul. Inimesed ja ühiskonnarühmad võtavad need omaks vastastikuses läbikäimises, kuni need lõpuks institutsionaliseeruvad ning muutuvad vabalt kasutatavaks kõigile ühiskonnaliikmetele. Selliselt moodustub üldine teadmine ja arusaam tegelikkusest, millel põhineb ühiskondlik suhtlemine ja tähenduslik inimmaailm. Algselt kokkuleppeliselt sündinud ühiskondlikud institutsioonid aja jooksul asjastuvad ning see võimaldab ühistegevuses aega ja ressursse kokku hoida. Tänu sellele saab ühiskond toimida korrapäraselt ja stabiilselt, ehkki selle tugisambad on mõttelised, mitte materiaalsed.
 
1998. aastal nimetas [[Rahvusvaheline Sotsioloogiaassotsiatsioon]] „Reaalsuse sotsiaalse ülesehituse“ 20. sajandi tähtsuselt viiendaks sotsioloogiaalaseks teoseks.<ref name="isa-sociology">{{cite web |url=http://www.isa-sociology.org/en/about-isa/history-of-isa/books-of-the-xx-century/ |title=ISA - International Sociological Association: Books of the Century|publisher=International Sociological Association|year=1998 |accessdate=2018-05-30}}</ref>
[[Säästev areng|Säästva arengu]] seisukohalt olulised teemad on olnud nt [[keskkonnaprobleem]]ide või nende puudumise konstrueerimine, [[risk]]i sotsiaalne konstrueerimine<ref name="SEI"/>.
 
===Seosed muude valdkondadega===
[[Säästev areng|Säästva arengu]] seisukohaltvaldkonnas on sotsiaalse konstruktivismiga seotud olulised teemad on olnud nt [[keskkonnaprobleem]]ide või nende puudumise konstrueerimine, ning [[risk]]i sotsiaalne konstrueerimine<ref name="SEI"/>.
 
Sotsiaalset konstruktivismi seostatakse ka [[poststrukturalism]]i, [[feminism|feministliku]] kriitika ja [[postmodernism]]iga<ref name="SEI"/>.