167 172
muudatust
P
resümee puudub
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
|
Stevenson õppis lugema 7- või 8-aastaselt, aga lugusid välja mõtlema hakkas ta juba varem. Kui ta kirjutama õppis, hakkas ta lugusid ka kirja panema. Isa oli selle üle uhke. Temagi oli noorena jutte kirjutanud, kuni tema isa, Robert Louise vanaisa, oli need leidnud ning käskinud lõpetada sellised lollused ja tegeleda oma tööga. Isa laskis avaldada Robert Louise esimese kirjatöö, kui nooruk oli 16-aastane. See käsitles [[Pentlandi ülestõus]]u, mis toimus [[1666]], ja ilmus selle 200. aastapäevaks [[1866]]. Selle pealkiri oli "The Pentland Rising: A Page of History, 1866".
Stevensoni mõlemad vanemad olid tõsiselt ja hardalt [[presbüterlased]]. Lapsehoidja Alison Cunningham oli samuti tuliselt religioosne. Lapsehoidja jutud ja rahvapärimused põhjustasid Stevensonil [[õudusunenägu]]sid ja tudengina ütles ta kristlusest lahti. See tekitas Stevensoni ja tema vanemate vahele hingelise lõhe ning nad jäid
Robert Louis Stevensonist kujunes tolleaegses ajaviitekirjanduses uusromantilise suuna esindaja. Kirgliku rännumehena sõitis ta läbi Euroopa ja Ameerika, viimased aastad veetis nõrga tervise tõttu Vaikse ookeani saartel ja suri [[Samoa|Samoal]]. Tema intriigilembestest teostest on eesti lugejani jõudnud romaanid "Aarete saar", "Must nool", "Röövitud", "Catriona" ja "Ballantrae isand" ning jutustused "Kurat pudelis", "Kummaline lugu dr. Jekyllist ja mr. Hyde'ist " jt. Paeluvalt käsitleb Stevensoni elu ja tööd Richard Aldington teoses " Mässaja portree " (eesti keeles 1983).
*"[[Kummaline lugu dr. Jekyllist ja mr. Hyde'ist]]" (1886)
*"[[Vangistatud]]" (1886)
*"
*"
*"
*"[[Catriona]]" (1893)
*"
*"
== Kirjandus ==
| |||