Küsitlus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P varasemalt > varem |
||
8. rida:
==Küsitluste liigid==
*'''Ankeetküsitlus''' – samade küsimuste (küsimustiku e-ankeedi) esitamine suurele hulgale inimestele (respondendid). Elektroonilised küsimustikud (nt saadetakse küsimustik e-
*'''Intervjuu''' – Intervjuu käigus esitab intervjueerija(d) vastaja(te)le suuliselt küsimusi ning need kas märgitakse üles või intervjuu lindistatakse. Intervjuu võib olla nii kvantitatiivne kui ka kvalitatiivne. Kvantitatiivse intervjuu puhul on intervjueerija roll olla küsimustiku/ankeedi vahendaja vastajale; küsimustik on standardiseeritud; ei arvestata ebastandardsete vastuste võimalusega; analüüs peamiselt kvantitatiivne. Kvalitatiivne intervjuu viiakse üldjuhul läbi vähemate inimestega ning
*'''Telefoniküsitlus''' – küsitlus viiakse läbi telefoni teel. Probleeme võib tekkida valimi koostamisel ning vastuste kätte saamisel. Kasutatakse pigem lihtsaid küsimusi lihtsate [[skaala]]dega.
*'''Kombineeritud küsitlused''' – küsitluses on kombineeritud
*'''Kontrollitud küsitlus''' – kontrollitud küsitlus võib olla kas informeeritud või isiklikult kontrollitud küsitlus. '''Isiklikult kontrollitud küsitluse''' puhul saadetakse ankeet posti teel ning seejärel tuleb uurija sellele kokkulepitud ajal järele <ref>Hirsjärvi, S., Remes, P. ja Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina.</ref>. Sellisel viisil saab uurija kontrollida ankeetide täitmist ning vajadusel vastata uurimusega seotud küsimustele <ref>Hirsjärvi jt, 2005</ref>. '''Informeeritud küsitluse''' puhul viib uurija ankeedi isiklikult respondendile ning selgitab uurimuse eesmärki, täpsustab nõudeid ja vastab küsimustele <ref>Hirsjärvi jt, 2005</ref>. Informeeritud küsitluse puhul tagastavad vastajad ankeedi posti teel või viivad mõnda kokkulepitud kohta <ref>Hirsjärvi jt, 2005</ref>.
==Küsitluse eelised==
*
*säästab uurija aega ja vaeva – kui ankeeti hoolikalt koostada, on võimalik andmeid kiirelt talletada ja analüüsida (seda eriti kui kasutada veebipõhist küsitlust);
*ajakava ja kulutusi on võimalik suhteliselt täpselt ette planeerida;
*andmete analüüsimiseks palju
==Küsitluse puudused==
*
*võib esineda küsimuste valesti tõlgendamist ning seda on raske avastada;
*ei tea, kui õnnestunuks respondent küsimustikus olevaid vastusevariante peab;
30. rida:
==Küsimuste liigid==
*'''
*'''suletud küsimused''' – küsimusele vastates on ette antud vastuste variandid, mille seast peab valima. Suletud küsimustega vastuseid analüüsitakse peamiselt kvantitatiivsete analüüsimeetoditega. Tihti koondatakse ruumi kokkuhoidmiseks küsimusi plokkidesse <ref>Hirsjärvi jt, 2005</ref>. Suletud küsimused võivad põhineda astmestikel ehk [[skaala]]del, kus esitatakse väited erineva tugevusastmega <ref>Hirsjärvi jt, 2005</ref>. Skaalad on üldiselt 5- või 7-pallised ning nad on esitatud selliselt, et väidete tugevus kas kahaneb või kasvab <ref>Hirsjärvi jt, 2005</ref>.
==Küsimuste sisu==
Küsitluste abil on võimalik koguda andmeid inimeste käitumise, tegevuse, väärtuste, suhtumiste, uskumuste, arusaamade, arvamuste ja faktide kohta. Samuti võib ankeetides paluda erinevaid seisukohti, tegevusi või veendumusi näiteks põhjendada või hinnata.<ref>Hirsjärvi jt, 2005</ref> Enamasti hõlmavad ankeedid küsimusi ka vastanu tausta kohta ehk sotsiaaldemograafiliste tegurite kohta (sugu, vanus, perekonnaseis, amet jne) selleks, et võrrelda
==Ankeedi koostamine==
40. rida:
*piiritletud küsimused on paremad kui üldised. Näiteks selle asemel, et lasta vastajal loetleda erinevaid nähtusi (nt ajalehti, ajakirju, mida eile luges), võiks ette anda kindla nimekirja ning lasta nende seast sobivad ära märkida (nt nimekiri ajalehtedest ja ajakirjadest);
*eelistama peaks lühikesi küsimusi pikkadele;
*küsimus peaks olema esitatud
*vastusevariantide hulgas võiks olla ka valikuvariant “ei oska öelda”;
*kasutada võiks rohkem vastusevariante kui kaks (nõustun / ei nõustu);
*ankeedi alguses võiksid olla üldisemad ja lihtsamad küsimused, lõpus spetsiifilisemad;
*kaaluma peaks ka seda, kuidas küsitakse isikuandmeid (nt kas küsida täpset vanust või vanusevahemikku, kuidas küsida sissetuleku kohta jne);
*küsimuste koostamisel tuleb kontrollida sõnakasutust – vältida spetsiifilisi mõisteid, abstraktseid sõnu ning
==Küsitluse läbiviimismeetodid==
*'''
*'''kirja/posti teel''' – ankeet saabub vastajani paberkandjal ning respondent täidab ankeeti vastavalt juhistele;
*'''veebipõhine''' – ankeet on Internetis ning vastanu täidab ankeeti veebipõhises vormis;
|