Redaktsioon: 30. mai 2018, kell 16:21 redigeeri Anetm (arutelu \| kaastöö) 8 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 30. mai 2018, kell 20:29 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 489 muudatust P varasemalt > varem Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
8. rida: ==Küsitluste liigid== '''Ankeetküsitlus''' – samade küsimuste (küsimustiku e-ankeedi) esitamine suurele hulgale inimestele (respondendid). Elektroonilised küsimustikud (nt saadetakse küsimustik e-~~meili teel~~postiga, pannakse üles ~~veebilehekülgedele~~veebilehtedele, jagatakse [[sotsiaalmeedia]]s vms). Üheks ankeetküsitluse variandiks on postiküsitlus. '''Postiküsitlus''' – ~~varasemalt~~varem oli postiküsitlus üks põhilisi küsitlusviise, tänapäeval sobib eelkõige spetsiifiliste sihtrühmade uurimiseks (nt vanemaealised). Postiküsitlus seisneb seletuskirjaga varustatud küsimustiku ja ärasaatmisvalmis (margistatud või märkega, et postikulu tasub saaja) tagastamisümbrikuga vastaja kätte toimetamises. Respondentidelt oodatakse küsimustiku täitmist ning seejärel selle uuringu läbiviijatele posti teel tagastamist. Kogu protsess peaks olema vastaja jaoks võimalikult lihtsaks tehtud. Probleeme võib tekkida [[anonüümsus]]ega, sest kuidagi peab jälgima tagastamist (nt individuaalsed koodid) ning sellega, et vastanute registripõhised aadressid ei pruugi kattuda tegelike aadressidega, kus inimesed igapäevaselt elavad. Samuti võib vastamismäär olla madal, sest respondendid ei tagasta täidetud küsitlusi. Ankeetküsitlusi võib läbi viia ka veebipõhiselt. '''Internetiküsitlused''' ehk veebipõhised küsitlused on kiired ja odavad, andmebaas tekib automaatselt ning andmeid saab vajadusel juba jooksvalt analüüsima/kontrollima hakata. Veebipõhistel küsitlustel on ~~erinevates~~eri programmides välja mõeldud mitmeid viise küsimuste esitamiseks, mis teevad respondendile küsitlusele vastamise huvitavamaks. Probleemkohaks võib pidada seda, et veebipõhine küsitlus eeldab vastanul Interneti kasutamise võimalust, mis võib välistada mingite kindlate sihtrühmade või isikute küsitlemise. '''Intervjuu''' – Intervjuu käigus esitab intervjueerija(d) vastaja(te)le suuliselt küsimusi ning need kas märgitakse üles või intervjuu lindistatakse. Intervjuu võib olla nii kvantitatiivne kui ka kvalitatiivne. Kvantitatiivse intervjuu puhul on intervjueerija roll olla küsimustiku/ankeedi vahendaja vastajale; küsimustik on standardiseeritud; ei arvestata ebastandardsete vastuste võimalusega; analüüs peamiselt kvantitatiivne. Kvalitatiivne intervjuu viiakse üldjuhul läbi vähemate inimestega ning ~~näost-näkku~~silmast silma meetodil ehk uuritavaga ollakse vahetus keelelises interaktsioonis (ka läbi interneti, nt [[Skype]]-'i või telefoni teel). Intervjuud võivad jaguneda nt fookusgrupiintervjuudeks või individuaalintervjuudeks. Kvalitatiivsete intervjuude plussiks on võimaliku täiendava info saamine. Intervjuu analüüs on eelkõige kvalitatiivne. [[Intervjuu]]d kui meetodit käsitletakse ka küsitlusest eraldi, iseseisva meetodina. '''Telefoniküsitlus''' – küsitlus viiakse läbi telefoni teel. Probleeme võib tekkida valimi koostamisel ning vastuste kätte saamisel. Kasutatakse pigem lihtsaid küsimusi lihtsate [[skaala]]dega. '''Kombineeritud küsitlused''' – küsitluses on kombineeritud ~~mitu erinevat~~mitut küsitluse vormi/meetodit. '''Kontrollitud küsitlus''' – kontrollitud küsitlus võib olla kas informeeritud või isiklikult kontrollitud küsitlus. '''Isiklikult kontrollitud küsitluse''' puhul saadetakse ankeet posti teel ning seejärel tuleb uurija sellele kokkulepitud ajal järele <ref>Hirsjärvi, S., Remes, P. ja Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina.</ref>. Sellisel viisil saab uurija kontrollida ankeetide täitmist ning vajadusel vastata uurimusega seotud küsimustele <ref>Hirsjärvi jt, 2005</ref>. '''Informeeritud küsitluse''' puhul viib uurija ankeedi isiklikult respondendile ning selgitab uurimuse eesmärki, täpsustab nõudeid ja vastab küsimustele <ref>Hirsjärvi jt, 2005</ref>. Informeeritud küsitluse puhul tagastavad vastajad ankeedi posti teel või viivad mõnda kokkulepitud kohta <ref>Hirsjärvi jt, 2005</ref>. ==Küsitluse eelised== ~~saab~~Saab koguda suure [[andmestik]]u – saab hõlmata suurt ~~kogust inimesi~~inimhulka ning esitada neile palju küsimusi; säästab uurija aega ja vaeva – kui ankeeti hoolikalt koostada, on võimalik andmeid kiirelt talletada ja analüüsida (seda eriti kui kasutada veebipõhist küsitlust); ajakava ja kulutusi on võimalik suhteliselt täpselt ette planeerida; andmete analüüsimiseks palju ~~erinevaid~~ võimalusi <ref>Hirsjärvi jt, 2005</ref>. ==Küsitluse puudused== eiEi saa kontrollida, kui tõsiselt respondendid vastamisse suhtuvad; võib esineda küsimuste valesti tõlgendamist ning seda on raske avastada; ei tea, kui õnnestunuks respondent küsimustikus olevaid vastusevariante peab; 30. rida: ==Küsimuste liigid== '''~~avatud~~Avatud küsimused''' – vastaja saab oma sõnadega vastata; võivad olla kas täielikult või osaliselt avatud küsimused, lausete lõpetamised jne. Avatud küsimusi kasutatakse peamiselt intervjuudes aga ka ankeetküsitlustes. Avatud küsimuste vastuseid analüüsitakse peamiselt kvalitatiivsete analüüsimeetoditega. Avatud küsimused võivad olla kas täielikult avatud (küsimus ja tühi koht, kus saab vastaja ise kirjutada) või osaliselt avatud (valikvastused ja üks valik, kuhu saab ise sobiva vastuse kirjutada kui teised variandid ei sobinud) <ref>Hirsjärvi jt, 2005</ref>.; '''suletud küsimused''' – küsimusele vastates on ette antud vastuste variandid, mille seast peab valima. Suletud küsimustega vastuseid analüüsitakse peamiselt kvantitatiivsete analüüsimeetoditega. Tihti koondatakse ruumi kokkuhoidmiseks küsimusi plokkidesse <ref>Hirsjärvi jt, 2005</ref>. Suletud küsimused võivad põhineda astmestikel ehk [[skaala]]del, kus esitatakse väited erineva tugevusastmega <ref>Hirsjärvi jt, 2005</ref>. Skaalad on üldiselt 5- või 7-pallised ning nad on esitatud selliselt, et väidete tugevus kas kahaneb või kasvab <ref>Hirsjärvi jt, 2005</ref>. ==Küsimuste sisu== Küsitluste abil on võimalik koguda andmeid inimeste käitumise, tegevuse, väärtuste, suhtumiste, uskumuste, arusaamade, arvamuste ja faktide kohta. Samuti võib ankeetides paluda erinevaid seisukohti, tegevusi või veendumusi näiteks põhjendada või hinnata.<ref>Hirsjärvi jt, 2005</ref> Enamasti hõlmavad ankeedid küsimusi ka vastanu tausta kohta ehk sotsiaaldemograafiliste tegurite kohta (sugu, vanus, perekonnaseis, amet jne) selleks, et võrrelda ~~erinevaid~~eri inimgruppe ning seletada erinevusi vastustes <ref>Lagerspetz, 2017</ref>. ==Ankeedi koostamine== 40. rida: piiritletud küsimused on paremad kui üldised. Näiteks selle asemel, et lasta vastajal loetleda erinevaid nähtusi (nt ajalehti, ajakirju, mida eile luges), võiks ette anda kindla nimekirja ning lasta nende seast sobivad ära märkida (nt nimekiri ajalehtedest ja ajakirjadest); eelistama peaks lühikesi küsimusi pikkadele; küsimus peaks olema esitatud ~~selliselt~~nii, et ~~ta küsib~~küsitakse vaid ühte asja korraga; vastusevariantide hulgas võiks olla ka valikuvariant “ei oska öelda”; kasutada võiks rohkem vastusevariante kui kaks (nõustun / ei nõustu); ankeedi alguses võiksid olla üldisemad ja lihtsamad küsimused, lõpus spetsiifilisemad; kaaluma peaks ka seda, kuidas küsitakse isikuandmeid (nt kas küsida täpset vanust või vanusevahemikku, kuidas küsida sissetuleku kohta jne); küsimuste koostamisel tuleb kontrollida sõnakasutust – vältida spetsiifilisi mõisteid, abstraktseid sõnu ning ~~vältida~~vältima ~~võiks~~peaks ka suunavaid küsimusi, mis juhivad vastaja juba mingi vastuse suunas <ref>Hirsjärvi jt, 2005</ref>. ==Küsitluse läbiviimismeetodid== '''~~näost-näkku~~Silmast silma''' – uurija on respondendi juures, küsib ise küsimusi ning saab vajadusel selgitada või abistada; '''kirja/posti teel''' – ankeet saabub vastajani paberkandjal ning respondent täidab ankeeti vastavalt juhistele; *'''veebipõhine''' – ankeet on Internetis ning vastanu täidab ankeeti veebipõhises vormis;

Küsitlus: erinevus redaktsioonide vahel