Redaktsioon: 24. juuli 2015, kell 13:42 redigeeri Velirand (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 172 970 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 30. mai 2018, kell 19:43 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
7. rida: Vanast ajast on eenetsite elatusalad olnud küttimine ja kalastamine. Alates [[20. sajand]]ist on eenetsid hakanud laiemalt pidama kodustatud [[põhjapõder\|põhjapõtru]]. Varem oli eenetsitel vähe põhjapõtru ja neid kasutati peamiselt veoloomadena. Tänapäeval jagunevad eenetsid kaheks ~~teineteiseks~~teineteisest mõnesaja kilomeetri kaugusel elavaks hõimuks. Kumbki hõim kõneleb oma murret, endid kutsutakse vastavalt ''bai'' ja ''maddu''. Ühine endanimetus eenetsitel puudub. Rahvanimetus "eenets" lähtub ~~eenetsikeelses~~eenetsikeelsest sõnast ''enet'' (inimene). Oma kirjakeelt eenetsitel ei ole.<ref>[[Ago Künnap]], [[Paula Palmeos]], [[Tõnu Seilenthal]]. Põhja ja itta : lehekülgi meie sugulaskeelte uurimisloost. Tallinn, 1974, lk. 37-38</ref> == Viited ==

Eenetsid: erinevus redaktsioonide vahel