Redaktsioon: 15. november 2016, kell 21:48 redigeeri 2001:7d0:87ff:6480:95b3:b8c1:a9b3:f04d (arutelu) →‎Vaata ka ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 30. mai 2018, kell 14:58 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P grammatiline sugu Uuem muudatus →
10. rida: Kurdistani kurdidel on märgatavalt säilinud feodaalsed suhted ja hõimujaotus; ülemkihi moodustavad võrdlemisi väikesearvulised sõjakad rändlevad mägikarjakasvatajad, orgudes elavad paiksed maaharijad. Enamik on [[sunniidid]], osa [[šiiidid]]. 19. ja 20. sajandil on kurdid oma peamistel asualadel visalt võidelnud rahvusliku diskrimineerimise vastu. Kurdid räägivad [[kurdi keel]]t, mis kuulub [[uusiraani keeled\|uusiraani keelte]] looderühma. Tähtsaimad murded on Kurmandži, Sorani (Suleimani), Mukri ja Gurani murre. Murded erinevad üksteisest nii palju, et vahel peetakse neid eri keelteks. Philip Kreyenbroek selgitab raamatus "Kurdi keelest", et Kurmandži ja Sorani murre erinevad teineteisest sama palju kui [[saksa keel\|saksa]] ja [[inglise keel]]: esimeses on ~~grammatiline~~ [[grammatiline sugu]] ja [[kääne\|käändelõpud]], teises ei ole. Neid nimetatakse samaks keeleks ainult nende ühise päritolu tõttu ja etnilise ühtsuse rõhutamiseks. <ref>Kreyenbroek, Philip (1992). "''On the Kurdish Language''" raamatus "''The Kurds: a contemporary overview''", Philip Kreyenbroek ja Stefan Sperl, lk. 69</ref> Ühist kurdi kirjakeelt ei ole. Kõige rohkem kasutatakse Kurmandži murdest lähtuvat kirjakeelt, mille vanimad mälestised pärinevad [[11. sajand]]ist. Üldse vanimad säilinud kurdikeelsed tekstid pärinevad [[9. sajand]]i keskelt. Kurdi keelt kirjutatakse araabia, ladina ja vene kirjas.

Kurdid: erinevus redaktsioonide vahel