Kurdid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P grammatiline sugu |
|||
10. rida:
Kurdistani kurdidel on märgatavalt säilinud feodaalsed suhted ja hõimujaotus; ülemkihi moodustavad võrdlemisi väikesearvulised sõjakad rändlevad mägikarjakasvatajad, orgudes elavad paiksed maaharijad. Enamik on [[sunniidid]], osa [[šiiidid]]. 19. ja 20. sajandil on kurdid oma peamistel asualadel visalt võidelnud rahvusliku diskrimineerimise vastu.
Kurdid räägivad [[kurdi keel]]t, mis kuulub [[uusiraani keeled|uusiraani keelte]] looderühma. Tähtsaimad murded on Kurmandži, Sorani (Suleimani), Mukri ja Gurani murre. Murded erinevad üksteisest nii palju, et vahel peetakse neid eri keelteks. Philip Kreyenbroek selgitab raamatus "Kurdi keelest", et Kurmandži ja Sorani murre erinevad teineteisest sama palju kui [[saksa keel|saksa]] ja [[inglise keel]]: esimeses on
Ühist kurdi kirjakeelt ei ole. Kõige rohkem kasutatakse Kurmandži murdest lähtuvat kirjakeelt, mille vanimad mälestised pärinevad [[11. sajand]]ist. Üldse vanimad säilinud kurdikeelsed tekstid pärinevad [[9. sajand]]i keskelt. Kurdi keelt kirjutatakse araabia, ladina ja vene kirjas.
|