Munk: erinevus redaktsioonide vahel

{{See artikkel| räägib Jumalale pühendunud meesisikust; tiigi veerežiimi regulaatori kohta vaata artiklit [[Munk (ehitis)]].}}

'''Munk''' ([[kreeka keel]]est μοναχός, ''monachos'', 'üksik, üksildane') on isik, kes praktiseerib religioosset [[askeetlus]]t, elades kas üksi või koos teiste munkadega, kuid säilitades alati teatava eraldatuse nendest, kes ei jaga temaga sama eesmärki. [[Munklus]]e põhimõte on väga vana ning esineb paljudes [[religioon]]ides ja filosoofilistes õpetustes.

Munga eesmärk on isikliku pääste saavutamine, aga munklus on tugevasti mõjutanud ka [[heategevus]]t ja [[kultuur]]i.<ref name=Antiigileksikon>[[Antiigileksikon]], 2. kd., lk. 17</ref>

Esimesteks kristlikeks munkadeks võib pidada [[erak]]uid, kes hülgasid perekonna ja töö ning elasid askeetlikult üksildastes paikades, näiteks [[kõrb]]etes ja [[mägi|mägedes]]. Esimene tuntud kristlik [[erak]] (hiljem peeti teda väga tähtsaks) oli egiptlane [[Antonius Suur]], kes suri aastal [[356]] [[pKr]]. Esimese kristliku kloostri, kus mungad elasid kindlate reeglite järgi koos, rajas aastal [[326]] egiptlane [[Pachomios]], kes suri aastal [[348]].<ref name=Antiigileksikon/>

Kõik kristluse suunad munklust ei toeta. SeeMunklus on mõjukas [[Õigeusk|õigeusus]] ja [[katoliiklus]]es, agakuid [[protestantism]]is on see vähe levinud. Siiski on [[anglikanismAnglikaani kirik]]isus on ometigi olnud suhteliselt palju munki, kelle arv ulatus [[20. sajand]]i algul paljudesse tuhandetesse. Üksikuid munki on ka [[luterlus]]es, isegi tänapäeval. Siiski on kogu 20. sajandi jooksul anglikaani munkade arv pidevalt vähenenud. Üksikuid munki on ka [[luterlus]]es, isegi tänapäeval.

''Gelong'' (mongoli ''gelüng'', tiibeti ''dge slong'') on kolmas ja kõrgeim aste buda munkluses. Loetakse, et ''gelongi'' tõotuse andnud munk on saanud kõik vajalikud tarkused ja teadmised, et tegeleda budismi erinevate aspektidega. Inimene kes annab ''gelongi'' tõotused (neid on 253 keeldu ja käsku), on kohustatud kogu oma elu veetma kloostris.