'''Lobitöö''' (inglise ''lobby'' 'fuajee') ehk '''lobi''' ehk '''kuluaaripoliitika''' ehk '''koridoripoliitika''' ehk '''tagatreplus''' on avalike otsustajate kavakindel mõjutamine mingi huvigrupihuvirühma (suurettevõte, ettevõtlusorganisatsioon, kutsealaliit, poliitiline liikumine vm) esindajate poolt selles suunas, et vastu võetavad otsused (seadused, poliitikad, hanked, toetused jms) oleksid kooskõlas selle grupirühma huvidega. Lobitöö tegijaid nimetatakse ka '''lobistideks''', lobitöö tegemist on nimetatud '''lobeerimiseks''', '''lobimiseks''' või '''lobistamiseks'''.
Ajalooliselt on lobitöö mõiste seotud Inglise parlamendi eeskojaga, kus huvigruppidehuvirühmade esindajad kohtusid saadikutega ja püüdsid nende seisukohti mõjutada.
Lobistide tegevuse läbipaistmatus ning sellega mõnel juhul kaasnenud korruptsioon on sünnitanud nende suhtes usaldamatust ja toitnud vandenõuteooriaid. USA Senat võttis 1995. aastal vastu lobitöö avalikustamise seaduse, mis defineeris lobitöö olemuse, seadis sisse lobitöötajate, -gruppiderühmade ja -firmade kohustusliku registreerimise ning nende rahastamise avalikustamise. Washingtonis registreeriti 2005. aastal ligi 35 000 lobitöötajat. Euroopa Liidu institutsioonid on kaalunud samalaadset süsteemi -– hinnanguliselt tegutseb Brüsselis ligikaudu 15 000 lobisti ja 2500 lobiorganisatsiooni. Euroopa Parlamendi poolt akrediteeritud lobitöötajate nimekirjas oli 2008. aastal üle 4500 lobisti.
