Erinevus lehekülje "Sotsiaalne konstruktivism" redaktsioonide vahel

pooleli
P
(pooleli)
'''Sotsiaalne konstruktivism''' ehk sotsiaalkonstruktivism (inglise ''social constructivism'') on seisukoht [[Sotsiaalteadused|sotsiaalteadustes]] seisukoht, mille kohaselt sõltubloovad ja kujundavad sotsiaalse tegelikkuse ühiskonnaliikmed oma igapäevases läbikäimises, ehkki enamasti ei ole nad ise sellest rollist teadlikud. Üldine ettekujutus tegelikkusest kujuneb välja sotsialiseerumise käigus ning see võetakse omaks enne, kui osatakse selle suhtes kriitiline olla. Seepärast paistab tegelikkus inimestele neist sõltumatu välise paratamatusena.<ref name="BL"/> Teooriaid ja ettekujutusi tegelikkusest mõjutavad kollektiivsed kokkulepped, mis on inimtekkelised ega saa seetõttu kunagi olla täiesti objektiivsed ega erapooletud.<ref name="Raud"/> [[teadmineTeadmine]] sõltub alati [[sotsiaalne taust|sotsiaalsest taustast]] ja on aktiivse loometöö tulemus, mitte varem olemasoleva ja valmis reaalsuse avastamine<ref name="SEI"/>. See, et inimesed kollektiivselt osalevad tegelikkuse ülesehitamises ja tõlgendamises, ei tähenda aga, et ühiskondlikud institutsioonid ja konventsioonid on meelevaldsed või et kõik tõlgendused on võrdsed.<ref name="BL"/>
 
==Taust==
Sotsiaalne konstruktivism tekkis 20. sajandi keskpaigas seoses [[teadmussotsioloogia]] arenguga (üks esimesi sotsiaalse konstruktivismi töid olid 1966. a ilmunud [[Peter L. Berger]]i ja [[Thomas Luckmann]]i "The social construction of reality"), hiljem on seostatud ka [[poststrukturalism]]i, [[feminism|feministliku]] kriitika ja [[postmodernism]]iga<ref name="SEI"/>.
Konstruktivistlike ideede taustal on [[epistemoloogia|epistemoloogiline]] vaidlus selle üle, kas teaduste uurimisobjektid on ”loomulikud” või ”konstrueeritud”, ning kuidas peaks seda asjaolu arvesse võtma uurimismeetodi valikul ja uurimistulemuste usaldusväärsuse hindamisel. Osaliselt on selline küsimuseasetus tingitud humanitaarteaduste vajadusest eristada oma meetodeid loodusteaduslikest, sest inimesi ja ühiskondi ei saa uurida samamoodi nagu elutuid objekte, loomi või taimi. Samal ajal on ka reaalteadustes põhjust küsida selle järele, mille alusel valitakse näiteks uurimisobjektid ja milliseid teadmisi peetakse väärtuslikuks ja miks. Samuti peavad nii humanitaar- kui ka reaalteadlased väljendama oma uurimistulemusi keeles, kuid keelemärgid on paratamatult kokkuleppelised ja muutlikud.<ref name="Kallas"/>
 
==Ajalugu==
==Sotsiaalkonstruktivismi ajalugu==
Sotsiaalne konstruktivism tekkis 20. sajandi keskpaigas seoses [[teadmussotsioloogia]] arenguga. (üksÜks esimesi sotsiaalse konstruktivismisellealaseid töid olidoli 1966. a ilmunud [[Peter L. Berger]]i ja [[Thomas Luckmann]]i "The social construction of reality"), hiljem(eesti onkeeles seostatud"Tegelikkuse kasotsiaalne [[poststrukturalism]]iülesehitus", [[feminism|feministliku]] kriitika ja [[postmodernism]]iga2018<ref name="SEIBL"/>).
Mõned ajaloolased, filosoofid ja teadmissotsioloogid leiavad, et teaduslikke teooriaid kujundab sotsiaalne ja poliitiline kontekst. Selline lähenemine on tuntud [[sotsiaalkonstruktivism]]i nime all. Sotsiaalkonstruktivism on mõnes mõttes [[instrumentalism|instrumentalismi]] edasiarendus, mis pöörab tähelepanu teaduse sotsiaalsetele aspektidele. Sotsiaalkonstruktivismi kõige äärmuslikum vorm näeb teaduses lihtsalt [[teadlane|teadlaste]]vahelist [[diskursus|diskursust]], eitades objektiivsete faktide olulist osa selles. Mõõdukam sotsiaalkonstruktivism väidab, et uute teaduslike teooriate tunnustamisel mängivad suurt rolli sotsiaalsed aspektid.
 
==Seisukohad==
MõnedKonstruktivistlikud ajaloolased, filosoofid ja teadmissotsioloogidteadmussotsioloogid leiavad, et teaduslikke teooriaid kujundab sotsiaalne ja poliitiline kontekst. Selline lähenemine on tuntud [[sotsiaalkonstruktivism]]i nime all. Sotsiaalkonstruktivism on mõnes mõttes [[instrumentalism|instrumentalismi]] edasiarendus, missest pöörab tähelepanu teaduse sotsiaalsetele aspektidele. Sotsiaalkonstruktivismi kõige äärmuslikum vorm näeb teaduses lihtsalt [[teadlane|teadlaste]]vahelist [[diskursus|diskursust]], eitades objektiivsete faktide olulist osa selles. Mõõdukam sotsiaalkonstruktivism väidab, et uute teaduslike teooriate tunnustamisel mängivad suurt rolli sotsiaalsed aspektid.
 
Äärmuslik sotsiaalkonstruktivism ei pea näiteks planeet [[Marss (planeet)|Marsi]] olemasolu oluliseks, sest tegelikult ei ole meil midagi peale vaatluste, teooriate ja [[müüt]]ide, mis on ise sotsiaalsete [[interaktsioon (sotsioloogia)|interaktsioon]]ide käigus [[sotsiaalne konstrueerimine|konstrueeritud]]. Teaduslikud väited käivad üksteise kohta. Empiiriline kontroll kontrollib lihtsalt kooskõla sotsiaalselt konstrueeritud teooriate erinevate kogumite vahel. See teeb keeruliseks teaduse eripära väljatoomise. Samuti on niisuguse vaate puhul raske seletada loodusteaduse edu tehnika arendamisel.
Mõõdukas sotsiaalkonstruktivism möönab planeet Marsi reaalset olemasolu lahus ja sõltumatult vaatlustest, teooriatest ja müütidest Marsi kohta. Kuigi teooriad ja vaatlused on sotsiaalselt konstrueeritud, tagatakse konstrueerimise käigus teatud laadi vastavus reaalsusega. Teaduslikud väited käivad reaalsuse kohta. Sellise lähenemise puhul on probleemiks selle vastavuse seletamine. Mis annab õigustuse uskuda pigem fotosid [[marsikulgur]]ilt kui [[vanarooma mütoloogia|vanarooma müüte]] Marsi kohta? Sellele küsimusele vastamiseks peavad sotsiaalkonstruktivistid arvesse võtma ka seda, kuidas loodusteaduslikke väiteid [[õigustus (filosoofia)|õigustatakse]].
 
==Sotsiaalne konstruktivism ja säästev areng==
[[Säästev areng|Säästva arengu]] seisukohalt olulised teemad on olnud nt [[keskkonnaprobleem]]ide või nende puudumise konstrueerimine, [[risk]]i sotsiaalne konstrueerimine<ref name="SEI"/>.
 
Sotsiaalset konstruktivismi seostatakse ka [[poststrukturalism]]i, [[feminism|feministliku]] kriitika ja [[postmodernism]]iga<ref name="SEI"/>.
 
==Vaata ka==
== Viited ==
{{Viited|allikad=
<ref name="SEI">Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=323] (vaadatud 15.10.2012)</ref>}}
<ref name="BL">Berger, Peter L; Luckmann, Thomas 2018. "Tegelikkuse sotsiaalne ülesehitus. Teadmussotsioloogiline uurimus". Tartu: [[Ilmamaa]]</ref>
<ref name="Raud">Raud, Rein 2013. "Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriatesse". Tallinn: [[Tallinna Ülikooli Kirjastus]]</ref>
<ref name="Kallas">Kallas, Triin 2007. "Olemus või konstruktsioon". [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] 2007, 4–5, lk 166</ref>}}
[[Kategooria:Sotsiaalteadused]]