Vitruvius: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
18. rida:
"Kümne raamatu" sisu on järgmine:
 
''I raamat.'' Arhitekti haridusest; põhilised esteetilised ja tehnilised arhitektuuri põhimõtted; arhitektuuri allüksused: ehitised, ajamõõtmine, mehhaanikamehaanika; avalikud hooned ja eraehitised; linnaplaneerimine.
 
''II raamat.'' Arhitektuuri areng ja ehitusmaterjalid.
39. rida:
 
==Traktaadi mõju==
Vitruviuse traktaat on ta enda avastuste ja väljatöötatud tehnikate, aga samuti kõikide arhitekti elukutsega seotud tollal kättesaadavate teadmiste koondamine ühte teosesse. Erinevaid küsimusi käsitledes viitab Vitruvius nii enda kaasaegsetele kui vanematele autoritele.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Hanno-Walter Kruft|pealkiri=History of Architectural Theory: From Vitruvius to the Present|aasta=1994|koht=New York|kirjastus=Princeton Architectural Press|lehekülg=23}}</ref> Paljude viidatud autorite teosed pole säilinud ning me tunnemegi neid ainult tänu Vitruviusele.
 
Vitruvius pidas lisaks hoonete projekteerimise arhitekti kohustusteks ka erinevate mehhanismide (tõste-, piiramis- ja laske-, ajamõõtmismehhanismid jne) väljatöötamist ja ehitamist, mistõttu oli arhitektile esteetika ja tehnika hea tundmise kõrval oluline ka teaduslike teooriate ja tehniliste aluste tundmine.
45. rida:
Naiteks ehituse ja linna planeerimine võimatu ilma teadmiste inimese füsioloogiast ja hügieeni reeglitest, ehitusala kliimast ja looduslikkest eripärasutsest; pole võimalik orienteeruda ehitusmaterjalides teadmisteta botaanikas, geoloogias ja mineroloogias; ehitada teatreid polnud võimalik ilma akustika- ja muusikateooria teadmisteta; polnud võimalik tõste- ja laskemehhanismide ehitus teoreetilise mehaanika teadmisteta. <ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Hanno-Walter Kruft|pealkiri=History of Architectural Theory: From Vitruvius to the Present|aasta=1994|koht=New York|kirjastus=Princeton Architectural Press|lehekülg=24}}</ref>
 
Linnaplaneerimise juures pidas Vitruvius oluliseks inimese vajaduste ja füsioloogia ja hügieeni tundmist, samuti oli linnaplaneerimise juures oluline tunda ehitusala kliimat ja looduslikke eripärasid; ehitusmaterjalidega töötamise juures oli Vitruviuse meelest tähtis tunda botaanikat, geoloogiat ja mineraloogiat. Vitruvius rõhutab, et teatrite ehituse on vaja tunda nii akustikat kui ka muusikateoorita, tõste- ja laskemehhanismide ehituse juures oli oluline teoreetilise mehhaanikamehaanika tundmine.
 
Vitruviuse teos oli suunatud laiemale lugejate ringile, sh tellijale <ref name=":2" /> mistõttu hinnati traktaati juba kaasajal ning järgnevad põlved kirjutasid seda korduvalt ümber. Keskajal pöörati traktaadile tähelepanu vaid vajadusest lahendada mõnda tehnilist probleemi hoonete ja mehanismide ehituses. Varem ei pööratud tähelepanu arhitektuuri esteetilisele väärtusele, kuid see muutus renessansi ajastul, mil suurenes huvi arhitektuuri ja antiigi kaanonite vastu. Just renessanssi ajal kunstnikud ja arhitektid töötasid välja arhitektuuri esteetika alused, mis põhinesid Vitruviuse põhimõttetel. See mõjutas kogu arhitektuuri mitmeteks sajanditeks.