Uusvasakpoolsus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
'''Uusvasakpoolsus''' (''New Left''), on radikaalne noorsooliikumine arenenud [[kapitalism|kapitalistlikes]] riikides, mis lähtub [[anarhism|anarhistide]], [[Lev Trotski]] ja [[Herbert Marcuse]] vaateist ning mõnedest [[Che Guevara]] ja [[Mao Zedong]]i seisukohtadest. Tekkinud [[1960. aastad|1960. aastate]] algul, haaras uusvasakpoolsus laiu noorsoo- ja intelligentsikihte. Suuremale osale uute vasakpoolsete esindajatest oli iseloomulik kehtivate [[institutsioon]]ide, autoriteetide ja eluväärtuste “totaalse eitamise” filosoofia. [[Nihilism]], anarhism, stiihilisus, püüd minema heita kodanliku ühiskonna “mängureeglid” ning “välja astuda” tema sotsiaalmajanduslikust, [[poliitika|poliitilisest]] ja kultuuristruktuurist – sellised olid uue vasakpoolsuse põhiseisukohad, mida liikumine ammutas Herbert Marcuse, [[Jean-Paul Sartre]]'i, [[R. Debret]]', [[Franz Omar Fanon]]i jt. vasakradikaalsete ideoloogide filosoofilistest töödest.
Eitades [[kapitalism|kapitalistliku]] [[tarbimisühiskond|tarbimisühiskonna]] poliitilist ja väärtussüsteemi, vastandus uusvasakpoolsus ühtlasi traditsioonilistele [[sotsialism|sotsialistlikele]] ja [[kommunism|kommunistlikele]] parteidele kui “vanale vasakpoolsusele”, taunis parlamentaarseid ja demokraatlikke võitlusvahendeid, kasutas spontaanseid ja vägivallaaktsioone. Uusvasakpoolsuse järgi ei ole sotsialistlikus revolutsioonis peaosa tarbimisühiskonda integreeritud töölisklassil, vaid noortel ja ühiskonna outsaidereil: üliõpilased, töötud, lumpenid, humanitaarharitlaskond, "rõhutud vähemikud"; ning arengumaade vaestel.
Uusvasakpoolsuse ideoloogid [[John Rowntree|John]] ja [[Margaret Rowntree]] väitsid, et noorsugu on omaette eksisteeriv ekspluateeritav klass, kelle kutsumuseks on radikaalne protest ja kodanliku võimu vastased aktsioonid. Uusvasakpoolsus oli Lääne üliõpilaskonna ning haritlaste teatava osa protestiliikumine kodanliku ühiskonna vastu, tema sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste institutsioonide, elulaadi, kõlbeliste väärtuste ja ideaalide vastu. Koosnedes erinevatest, kireva poliitilise orientatsiooniga salkadest ja organisatsioonidest, sisaldas uusvasakpoolsus stiihilist ja spontaanset mässuvaimu, väljendas rahulolematust sotsiaalse tegelikkusega ning üritas tegelikkust praktiliselt muuta.
| |||