Võrdlev psühholoogia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}}
'''Võrdlev psühholoogia''' ehk '''loomapsühholoogia''' on [[psühholoogia]] ja [[zooloogia]] piirialal paiknev teadus, mis uurib loomade käitumist ja kognitiivseid protsesse, mis viitavad
Selle valdkonna teadusuuringud käsitlevad paljusid
Donald Dewsbury uuris mitmete psühholoogide töid ja nende definitsioone ning järeldas, et võrdleva psühholoogia eesmärk on luua üldiseid printsiipe, mis keskenduvad põhjuslike seoste leidmisele.
Käitumisele kui konstruktile
== Ajalugu ==
17. rida ⟶ 18. rida:
Varaseimad tööd sipelgate sotsiaalsest organiseerumisest ning loomade kommunikatsioonist ja psühholoogiast on kirjutatud al-Jahiz<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Al-Jahiz|Pealkiri=al-Jahiz|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>'i poolt, kes oli 9. sajandi teadlane ning kes kirjutas nendel teemadel mitmeid töid. 11. sajandi afro-araabia kirjanik Ibn al-Haytham ([[Ibn al-Haytham|Alhazen]])<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Ibn_al-Haytham|Pealkiri=Alhazen|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> kirjutas traktaadi "Meloodiate mõjust loomade hingele", mis käsitles muusika mõjusid loomadele. Al-Haytham demonstreeris selles traktaadis, kuidas kaameli liikumiskiirust võib muusika kasutamisega nii kiirendada kui ka pidurdada; ta toob ka teisi näiteid muusika mõjust loomade käitumisele. Ta eksperimenteeris ka hobuste, lindude ja roomajatega. 19. sajandil jätkasid paljud läänemaailma teadlased uskumist, et muusika on ainuüksi inimpopulatsiooni nähtus, kuid eksperimendid alates tollest ajast on õigustanud Ibn al-Haytham'i vaadet, et muusikal on tõepoolest loomadele mõju.
[[Charles Darwin]] oli võrdleva psühholoogia loomise keskmes; on arvatud, et psühholoogiast tuleks rääkida kahes osas: (1) psühholoogia enne ja (2) pärast Darwin'it, sest Darwin'i panus psühholoogiase oli niivõrd suure mõjuga. Darwin'i teooria viis mitmete hüpoteesideni, millest üks oli, et tegurid, mis eraldavad inimest teistest liikidest, nagu nt. kõrgemad vaimsed, moraalsed ja spirituaalsed võimed, võivad alluda evolutsioonilistele printsiipidele. Vastuseks jõulisele Darwinismi-vastasusele oli "anekdootlik liikumine", mida juhtis George Romanes<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/George_Romanes|Pealkiri=George Romanes|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>, kes püüdis näidata, et loomadel on elementaarne inimmõistus. Romanes on tuntud enda töö kahe põhilise vea poolest: tema keskendumine anekdootilistele vaatlustele ja kinnitumine [[antropomorfism]]<nowiki/>ile.
19. sajandi lõpus oli veel mitmeid teadlasi, kelle töö oli samuti väga suure mõjuga. Douglas Alexander Spalding<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Douglas_Spalding|Pealkiri=Douglas Spalding|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> oli mees, keda kutsuti "esimeseks eksperimentaalbioloogiks" ning kes töötas peamiselt lindudega: ta uuris instinkte, märkide jätmist ning visuaalset ja auditoorset arengut. Jacques Loeb <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Jacques_Loeb|Pealkiri=Jacques Loeb|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> rõhutas käitumise objektiivse uurimise tähtsust, Sir John Lubbock<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/John_Lubbock,_1st_Baron_Avebury|Pealkiri=Sir John Lubbock|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> on krediteeritud kui esimene, kes kasutas õppimise uurimiseks labürinte ja puslet ning [[Conwy Lloyd Morgan]]
▲19. sajandi lõpus oli veel mitmeid teadlasi, kelle töö oli samuti väga suure mõjuga. Douglas Alexander Spalding<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Douglas_Spalding|Pealkiri=Douglas Spalding|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> oli mees, keda kutsuti "esimeseks eksperimentaalbioloogiks" ning kes töötas peamiselt lindudega: ta uuris instinkte, märkide jätmist ning visuaalset ja auditoorset arengut. Jacques Loeb <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Jacques_Loeb|Pealkiri=Jacques Loeb|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> rõhutas käitumise objektiivse uurimise tähtsust, Sir John Lubbock<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/John_Lubbock,_1st_Baron_Avebury|Pealkiri=Sir John Lubbock|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> on krediteeritud kui esimene, kes kasutas õppimise uurimiseks labürinte ja puslet ning [[Conwy Lloyd Morgan]]'it peetakse esimeseks etoloogiks.
Püsiv küsimus, millega võrdlevad psühholoogid on tegelenud, on
▲Läbi võrdleva psühholoogia pika ajaloo on mitmeid kordi proovitud seda muuta distsiplineeritumaks lähenemiseks, milles uuritaks erinevaid liike sarnaste meetoditega ning tulemusi tõlgendataks erinevate liikide fülogeneetilistele või ökoloogilistele taustadele toetudes. Käitumuslik [[ökoloogia]] andis 1970.-ndatel aastatel tugeva teadmistebaasi, millele vastukaaluks tõeline võrdlev psühholoogia võiks areneda. Kahjuks on laiem termini "[[võrdlev psühholoogia]]" ja selle tähenduse kasutamine ühiskonda ja akadeemiliste väljaannete pealkirjadesse kinnistunud, rääkimata teistele psühholoogia suundadele keskendunud psühholoogide arusaamadest. Seega ei kao see märgistus või valesti mõistmine täielikult mitte kunagi.
▲Püsiv küsimus, millega võrdlevad psühholoogid on tegelenud, on erinevate loomaliikide suhteline intelligentsus. Mõningad varajased katsed tõeliselt võrdlevas psühholoogias hindasid, kui hästi suudavad erinevate liikide esindajad erinevaid ülesandeid selgeks õppida, kuid tagasivaatavalt võib näha, et need ülesanded ei olnud piisavalt keerukad ning ei analüüsitud erinevate ülesannete nõudmisi ega võrreldud valitud liike. Kuigi termini "[[intelligentsus]]" definitsioon võrdlevas psühholoogias on tugevalt mõjutatud [[Antropomorfism|antopomorfism]]<nowiki/>ist ja keskendub konkreetsetele ülesannetele, keerulistele probleemidele, õppimise ümberpööramisele, õppimise tüüpidele ja vaheldumisele, esineb siiski rohkelt praktilisi ja teoreetilisi probleeme. Kirjanduses on "intelligentsus" defineeritud kui mis tahes, mis on inimese jõudlusele kõige lähemal ning mis ignoreerib käitumisi, mida inimene tavaliselt ei suuda. Täpsemalt, võrdlevad uurijad maadlevad probleemidega, mis on seotud individuaalsete erinevustega, motivatsiooni ja tugevuse erinevustega, sensoorsete funktsioonide erinevustega, motoorse mahutavuse erinevusega ja liigiomase valmisolekuga (s.t. mõned liigid on rohkem arenenud ning suudavad omandada ühte tüüpi käitumisi kiiremini kui teisi).
== Võrdlev psühholoogia ja võrdlev meetod ==
Otseselt rääkides peaks võrdlev psühholoogia sisaldama võrdlevat meetodit, milles sarnaseid uuringuid tehakse
Võrdleva psühholoogia pika ajaloo jooksul on tehtud korduvad katsed, et peale sundida veel korrastatumat lähenemist, eriti [[etoloogia]] tõusuajal [[20. sajand]]i keskpaigas. 1970. aastatel andis käitumisökoloogia veel tugevama aluse sellele, mida võrdlev psühholoogia võib arendada.
48. rida ⟶ 50. rida:
Need tingimused võivad viia häire, ettearvamatu ja tahtmatu käitumiseni ning mõnikord isegi psüühiliste sümptomite või haigusteni. Näiteks rottidel, kes on pandud pikaks ajaks valju muusika kätte, areneb tahtmatu käitumine, mida saab võrrelda inimeste psühhoosiga.
Koerte käitumine alastimuleerituse puhul sõltub väga palju koera tõust ja individuaalse looma iseloomust. Näiteks laikad rikuvad täielikult aiad ja majad, kui nad ei saa piisavalt aktiivsust. Koerad on vastuvõtlikud ka psühholoogilisele kahjustusele, kui nende peal
Süstemaatiline loomade käitumishäirete uurimine põhinebki loomapsühholoogia uuringutel, kaasates ka tingliku ja vahenditega uuringud, kuid ka etoloogilised uuringud loomuliku käitumise kohta. Igatahes, vähemalt sarnaste koduloomade puhul aitab kaasa kogemus, mis on tulnud pikaajalisest loomadega töötamisest.
| |||