Peterburi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
27. rida:
[[1914]]. aastal, kui [[Venemaa Keisririik]] astus [[Esimene maailmasõda|I maailmasõtta]] [[Saksamaa Keisririik|Saksamaa Keisririigi]] vastu, asendati saksapärane nimi ''Sankt-Peterburg'' venepärase '''Petrogradiga''' (''Peetri linn'').
 
[[26. jaanuar]]il [[1924]], päras pärast [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee|VK(b)P Keskkomitee]] sekretäri ja NSV Liidu [[Rahvakomissaride Nõukogu]] esimehe [[Vladimir Lenin]]i surma, nimetati Petrograd '''Leningradiks'''. Seda nime kandis linn [[6. september|6. septembrini]] [[1991]], kuid linna järgi nimetatud piirkond kannab jätkuvalt nime [[Leningradi oblast]].
 
[[12. juuni]]l [[1991]] toimus [[referendum]], kus 54% hääletanud elanikest arvas, et linnale tuleks tagastada tema esialgne nimi. 6. septembril 1991 taastati linna ajalooline omakeelne nimi '''Sankt-Peterburg''' ([[vene keel]]es ''Санкт-Петербург''), eesti keeles on see Peterburi.
203. rida:
==Loodus==
===Kliima===
Peterburis on [[parasvööde|parasvöötme]] niiske merekliima sooja suve ja mõõduka talvega. Ilmad on enamjaolt sombused. Juuli keskmine temperatuur on 18,8° °C, veebruari keskmine temperatuur −5,8 °C. Õhutemperatuuri absoluutne maksimum oli [[2010]]. aasta augustis +37,1 °C, absoluutne miinimum oli [[1883]]. aasta jaanuaris, kui õhutemperatuur langes kuni −35,9 °C.<ref name="p7fzW" />
 
Sademehulk on keskmiselt 662 mm aastas (395–842 mm).
294. rida:
==Ajalugu==
===Eellugu===
Ajalooliselt jäi Neeva jõe ümbrus [[Ingerimaa]] koosseisu. Eelajaloolise aja lõpus kulges siit [[viikingid|viikingite]] kaubatee "[[varjaagide juurest kreeklaste juurde]]". [[12. sajand]]i teisel poolel püüdsid seda ala enda valdusessevaldusse saada [[rootslased]]. [[15. juuli]]l [[1240]] toimus [[Ižora jõgi|Ižora jõe]] [[Neeva]]sse suubumise koha läheduses [[Neeva lahing]]. Lahingu käigus purustas novgorodlaste poolt [[Suzdal]]ist kutsutud [[Novgorodi vürst]] [[Aleksandr Jaroslavitš]] [[Rootsi]] väed ja sai siit endale hüüdnime [[Aleksander Nevski]].
{{Vaata|Ristisõjad Venemaal#1240. aasta Lahing Neeva jõel}}
[[Pilt:Oreshek.jpg|thumb|Orešeki kindlus]]
302. rida:
Pärast [[Liivi sõda|Liivi sõja]] kaotust loovutas [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] [[Vene tsaar|tsaar]] [[Ivan IV Julm|Ivan Julm]] [[1583]]. aastal [[Pljussa vaherahu]]ga [[Ingerimaa]] ja [[Karjala]]s [[Käkisalmi lään]]i; Moskva tsaaririik säilitas [[Neeva jõgi|Neeva jõe]] suudmeala.
 
Aastatel [[1610]]–[[1613]] toimunud [[Venemaa pärilussõda|Venemaa pärilussõja]] tulemusena, milles osalesid Moskva tsaaririigi troonipretendentidena [[Rzeczpospolita]], [[Rootsi Kuningriik]] ja [[Romanovite dünastia]], kaotasid tsaar [[Mihhail I Fjodorovitš]] ja Moskva tsaaririik Ingerimaa uuesti Rootsile ja [[Rootsi riigipeade loend|kuningas]] [[Gustav II Adolf]]ile. [[1617]]. aastal sõlmitud [[Stolbovo rahu]]ga, läks Rootsi Kuningriigi valdusessevaldusse tulevase Peterburi linna maa-ala. Pärast rahulepingu sõlmimist nimetati Orešeki kindlus ümber [[Nöteborg]]iks.
 
Kunagise [[Landskrona kindlus]]e kohale rajati [[Rootsi Ingeri]] [[Rootsi kindralkuberneride loend|kuberneri]] juhtimisel ''[[Nyen]]i'' linnus<ref name="OXFa2" /> ja selle juurde linn (linnaõigus alates [[1642]]. aastast). Rootsi Ingeri keskuseks oli [[Narva]] linn, kus asus ka Ingerimaa [[Ingerimaa kubermang#Ingerimaa kubernerid ja kindralkubernerid|kuberner]] või asehaldur. Maa-ala oli Rootsi valduses kogu [[17. sajand]]i.