Minose kultuur: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
232. rida:
=== Usund ===
[[Pilt:Θεά_των_Όφεων_6393.JPG|pisi|Maojumalanna või riitust läbi viiv preestrinna]]
 
Esimesi oletusi minose kultuuri usundi kohta tegi juba Evans. Ta oletas, et Kreetal oli tegemist [monoteism|monoteistliku]] religiooniga, kus kummardati ühtset emajumalannat.<ref>J. Lesley Fitton: Die Minoer. Konrad Theiss Verlag, Stuttgart 2004, ISBN 3-8062-1862-5, lk. 153–156</ref>
 
Minoslaste usund näib olevat austanud põhiliselt jumalannasid ja nende kultuuri aluseks oli matriarhaalne religioon. Professor Nanno Marinatos on öelnud: "Kreeta jumalate hierarhiat ja omavahelisi suhteid on raske lahti mõtestada, kui kasutada on üksnes kujutised". Ta eitab ka varasemaid minoslaste religiooni primitiivsena kujutavaid väiteid, öeldes: "Tegemist oli keeruka ja linnastunud lossikompleksidele keskenduva kultuuriga, mida iseloomustas kompleksne sotsiaalne hierarhia. Viljakussümbolid ei omanud seal olulisemat kohta, kui ükskõik millises mineviku või tänapäeva religioonis; selle osadeks olid ka sooline identiteet, üleminekuriitused ja surm. On mõistlik eeldada, et see sarnanes nii ühiskonnakorralduselt kui ka riitustelt, tõenäoliselt isegi mütoloogialt analoogsetele Lähis-Ida lossikompleksidega kultuuridega".<ref name="0eKmr" /> Kuigi on tõendeid ka meessoost jumalate olemasolu kohta, on jumalannade kujutised siiski palju levinumad. Kuigi mõned kujutatud naised võivad olla ka kummardajaid ja preestrinnasid, aga mitte jumalused, on leitud mitmeid pilte, kus tegemist on ilmselt jumalannadega. Kujutistel on viljakuse emajumalanna, loomade emand, linnade, kodukolde ja lõikuse kaitsejumalannad, allilma emand ja neid on veelgi. Neid esindavad sageli linnud, moonid ja maod, vahel on neil ka peas raskesti identifitseeritava looma kujutis.