Minose kultuur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
188. rida:
Kreetalaste toidulaual oli oma koht ka ulukitel. Lisaks kariloomadele sõid nad ka [[metssiga]]de ja metsikute [[hirv]]ede liha. Tänapäeval Kreetal enam ulukeid ei ole. <ref name="Hood" />
Mitte kõik kasvatatavad taimed ei olnud otsese majandusliku tähtsusega. Kunstiteostel näidatakse tihti [[liilia]]te korjamist või väljasõite rohelusse. Ühel Knossosest leitud freskol on näiteks kujutatud naiste gruppi, kes vaatavad pildi vasakule küljele, taustaks on aga puudetukk. Mõnede õpetlaste arvamuse kohaselt on tegemist lõikuspühadega ehk siis mulla jätkuva viljakuse austamiseks mõeldud pidustustega. Paleelisest ajast on ka leitud "Viljalõikajate vaas", kus on kujutatud põllumajanduslikke stseene. See on munakujuline ''rhyton'' ehk valamisnõu, millel on kujutatud hanerivis kõndivat 27 meest, igaüks neist kannab [[kõblas]]t. See näitab, et põllumajandus oli toona oluline kunstimotiiv.<ref>[http://odysseus.culture.gr/h/4/eh430.jsp?obj_id=7893 The Harvester Vase]</ref>
Palju vaidlusi on põhjustanud paleekompleksidest leitud poed või laod. nii näiteks on Phaistose teise lossi lääneosast leitud terve rida ruume, mida peetakse poodide kompleksiks. Sealsetest ladudest on leitud hulgaliselt purke, anumaid ja kannusid, mis viitavad sellele, et tegemist oli olulise põllumajandussaaduste ümberjagamise kohaga. Sellele on pakutud mitut seletust, sealhulgas ka mudelit, mille järgi kuulusid kõik põllumajandussaadused ja käsitööliste toodang lossile, kust neid siis rahvale jälle laiali jagati. Sellistest suurematest leiupaikadest nagu Knossos, kus linnad olid omandanud märkimisväärsed mõõtmed, võib leida tõendeid elanikkonna spetsialiseerumise kohta, sealhulgas ka meistrite töötube. Kato Zakrose lossikompleksi juures olid näiteks töötoad kujundatud palee osaks.<ref name="qO3Ow" /> Taolised tõendid kinnitavad teooriat, et Minose kultuuri lossisüsteem kujunes välja põllumajanduse intensiivistumise tagajärjena, kus suured põllumajandusliku toodangu ülejäägid võimaldasid ülal pidada suurt administraatorite, käsitöömeistrite ja usutegelaste kihti. Losside juures asuvad arvukad elu- ja magamisruumid tõendavad, et neis elas suur hulk inimesi, kes ei pidanud rasket igapäevatööd tegema.
| |||