Erinevus lehekülje "Hunt" redaktsioonide vahel

Lisatud 194 baiti ,  2 aasta eest
resümee puudub
P (metskits)
'''Hunt''' ehk '''hallhunt''' ehk '''susi''' (''Canis lupus'') on [[põhjapoolkera]]l elutsev [[kiskjalised|kiskjaliste]] [[selts (bioloogia)|selts]]i [[koerlased|koerlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukond]]a kuuluv [[loomad|looma]][[liik (bioloogia)|liik]].
 
Tegemist on [[tippkiskja]]ga, kes kontrollib saakloomade arvukust ja [[evolutsioon]]i. Hunti kutsutakse '''metsa sanitariks''', sest ta kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust. Sellisena on hunt ka [[indikaatorliik]].
== {{anchor|alalmliigid}} Alamliigid ==
Tuntumad alamliigid on:
 
Hunt on üks koera[[koer]]a esivanemaid. Koeratõugudest on hundile välimuselt kõige sarnasemad [[eskimo koer]]ad ja [[Saksa lambakoer]]ad, ning [[idaeuroopa lambakoer]]ad{{lisa viide}}.
Euraasia hunt (''canis lupus lupus'')
 
Huntidel on oluline osa eri rahvaste [[folkloor]]is. Sealhulgas [[Eesti]]s. Samuti on hunt valitud Eesti [[rahvusloom]]aks.
Kodukoer (''Canis lupus familiaris)''
 
== {{anchor|alalmliigid}} Alamliigid ==
Polaarhunt (''Canis lupus arctos'')
Kirjeldatud on ligi 40 hundi alamliiki,. mõniMõni neist on välja surnud, mõne puhul pole kindel, kas on tegemist alamliigiga või mitte, näiteks itaalia hunt (''Canis lupus italicus'') ja ibeeria hunt (''Canis lupus signatus)''
 
Punahunt (''Canis lupus rufus)''
 
Stepihunt (''Canis lupus campestris'')
 
Araabia hunt (''Canis lupus arabs'')
 
Dingo (''Canis lupus dingo)''
 
Tuntumad alamliigid on:
* [[Euraasia hunt]] (''canis lupus lupus'')
* [[Kodukoer]] (''Canis lupus familiaris)''
* [[Polaarhunt]] (''Canis lupus arctos'')
* [[Punahunt]] (''Canis lupus rufus)''
* [[Stepihunt]] (''Canis lupus campestris'')
* [[Araabia hunt]] (''Canis lupus arabs'')
* [[Dingo]] (''Canis lupus dingo)''
jt.
 
Kirjeldatud on ligi 40 alamliiki, mõni neist on välja surnud, mõne puhul pole kindel, kas on tegemist alamliigiga või mitte, näiteks itaalia hunt (''Canis lupus italicus'') ja ibeeria hunt (''Canis lupus signatus)''
 
== Levila ==
Hundi levila ulatub [[tundra]]test [[poolkõrb]]eteni. Ta on levinud peaaegu kogu [[põhjapoolkera]]l, v.a [[Aafrika]]s, [[Põhja-Ameerika]] lõunaosas ning [[igilumi|igilume]] ja -jääga kaetud aladel.
 
Hunt on peaaegu kõikjal [[Eesti]]s tavaline. Eestis elas [[2009]]. aasta seisuga umbes 270 hunti. 1. novembrist 2009 28. veebruarini 2010 kestnud jahihooajal oli lubatud küttida 173 hunti (teistel andmetel 140 <ref name="5r7UW" />), kuid kätte saadi vaid 101. <ref name="jKJzr" /> 2013. aastal oli kutsikatega hundikarjade hulk Eestis kahanenud 22-le ja huntide koguarv umbes 200 loomani.<ref name="ey77e" /> 1. novembrist 2015 28. veebruarini 2016 kestnud jahihooajal oli lubatud küttida 177 hunti, millest kätte saadi 114. 1. novembrist 2017 28. veebruarini 2018 kestnud jahihooajal oli lubatud küttida 101 hunti, millest kätte saadi 112. Kolm hunti kütiti eriloaga väljaspool jahiaega. Küttimise mahtu arvestati varasema küttimismahu asemel 18 ohjamisalaga. Kõige rohkem hunte kütiti Võrumaal - kätte saadi lubatud 17-st hundist 15. Läänemaal kütiti 15 hunti. Ida-Virumaal ei kütitud ühtki hunti küttimise piirangu puudumise tõttu.<ref>{{Netiviide|Autor=[[Aimar Rakko]], [[Sille Ader]]|URL=https://www.keskkonnaamet.ee/et/uudised/loppenud-jahihooajal-kutiti-eestis-101-hunti|Pealkiri=Lõppenud jahihooajal kütiti Eestis 101 hunti|Väljaanne=[[Keskkonnaamet]]|Aeg=[[2. märts]] 2018|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:Nh8Wj_hXKwUJ:https://www.keskkonnaamet.ee/et/uudised/loppenud-jahihooajal-kutiti-eestis-101-hunti}}</ref>
 
Lätis elab 500–600 hunti.<ref name="7G0h8" /> 2012. aastal kütiti Lätis 247 hunti.<ref name="UNXyb" />
 
Huntide arvukuse ohjamiseks kasutatakse [[jahindus]]<nowiki/>t. Jahindusperioodi ajal jahitakse hunte enamjaolt aladel, kus nad ründavad kodu- ja kariloomi. Jahindusperioodi välisel ajal jahitakse eriloaga ainult suuri kahjusid põhjustavaid hunte. Huntide tekitatud kahjusid aitab leevendada riik. Julgemate huntide küttimine muudab huntide asurkonna inimpelglikuks.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/uudised/keskkonnaagentuur-eesti-hunt-ei-ole-naljas-ega-kipu-inimese-kallale|Pealkiri=Keskkonnaagentuur: Eesti hunt ei ole näljas ega kipu inimese kallale|Väljaanne=[[Keskkonnaagentuur]]|Aeg=[[9. märts]] 2018|Kasutatud=|Arhiivimisurl=http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:4FUC_DFQPpcJ:www.keskkonnaagentuur.ee/et/uudised/keskkonnaagentuur-eesti-hunt-ei-ole-naljas-ega-kipu-inimese-kallale}}</ref>
 
== Välimus ==
Hundid peavad jahti organiseerunud karjana, kus igaühel on oma ülesanne.
 
[[Talv]]el toitub hunt [[sõralised|sõralistest]], [[jänes]]test ja ka pisematest kiskjatest. Suvel kütitakse [[koduloom]]i ning [[närilised|närilisi]], ära ei põlata isegi [[putukad|putukaid]] ja [[muna|linnumune]]. Hundi eelistatud [[saakloom]] on [[metskits]]. [[Saarte loend suuruse järjekorras|Saartel]] ja [[Lõuna-Eesti]]<nowiki/>s elavad hundid söövad ka [[punahirv]]<nowiki/>e.<ref name=":0" />
 
Hunt võib erakordselt harva<ref name=":0" /> spetsialiseeruda ka kindlale saakloomale, sealhulgas [[koer]]ale. Hundid kasutavad koerte küttimiseks mitmesuguseid kavalusi: peibutavad koeri inimestest eemale ja võtavad neid isegi jahil ajust maha. Hunt ründab [[Koduloom|kodu]]- ja [[kariloom]]<nowiki/>i, kuna need on [[metsloom]]<nowiki/>adest kergemini kättesaadavamad.<ref name=":0" />
 
Karjaline eluviis võimaldab murda vahel ka suuremaid loomi, näiteks [[põder|põtru]]. Arvatakse, et põdra murdmiseks peab karjas olema vähemalt kolm hunti. On välja arvutatud, et hunt sööb aastas keskmiselt 40 [[metskits]]e, peale selle kümmekond [[metssiga]].
Toitumisterritooriumi suurus sõltub looduslikest tingimustest. Rikkaliku toidubaasiga metsaaladel on see 100–120 km², avatud maastikel võib territooriumi suurus küündida üle tuhande ruutkilomeetri. Üksikutel juhtudel ulatuvad hundikarjade ränded tuhandete kilomeetrite taha. Suviti piisab väiksemast maa-alast, talvel võib see oluliselt suureneda, sõltudes saakloomade paiknemisest ja nende rännetest.
 
Inimesi ründavad ainult [[marutaud]]<nowiki/>i põdevad hundid.<ref name=":0" />
 
== Koht ökosüsteemis ==
 
Hunti kutsutakse metsa sanitariks, sest ta kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust.
 
== Koer ==
 
Hunt on üks koera esivanemaid. Koeratõugudest on hundile välimuselt kõige sarnasemad [[eskimo koer]]ad ja [[Saksa lambakoer]]ad, [[idaeuroopa lambakoer]]ad{{lisa viide}}.
 
== Loomamuinasjutud ja muistendid ==
* [[Hundiõng]]
* [[Ibeeria hunt]]
 
== Kirjandus ==
*[[Mati Kaal]]. Hunt. Loodusehuvilistele ja jahimeestele. Tallinn, 1983.
*[[Ilmar Rootsi]]. Tuli susi soovikusta. Tartu, 2005.
 
== Viited ==
<ref name="UNXyb">[http://www.delfi.lv/news/national/politics/mezu-izcirsana-vilkiem-atvieglo-medisanu.d?id=44053337 Mežu izciršana vilkiem atvieglo medīšanu], Delfi.lv, 19. jaanuar 2014</ref>
}}
 
== Kirjandus ==
*[[Mati Kaal]]. Hunt. Loodusehuvilistele ja jahimeestele. Tallinn, 1983.
*[[Ilmar Rootsi]]. Tuli susi soovikusta. Tartu, 2005.
 
== Välislingid ==
* Indrek S. Einberg: [http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/rootsis-saavad-hundijahti-pidavad-jahimehed-tapmisahvardusi.d?id=44316897 Rootsis saavad hundijahti pidavad jahimehed tapmisähvardusi] Maaleht, 18. aprill 2011
* Henry Nicholls, [http://www.bbc.com/earth/story/20150416-the-truth-about-wolves Tõde huntide kohta], <small>([[BBC News Online]], vaadatud 17. aprillil 2015, ''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Koerlased]]
[[Kategooria:Eesti imetajad]]