Hermann Rägastik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
väited on viidetega allikaile; kui on vastuväiteid, tuleb ka need varustada viidetega
1. rida:
{{kustutada}}
'''Hermann Rägastik''' (ka Herman Regastik) oli [[Keila]]st pärit [[elektrotehnika|elektrotehnik]], {{kas|ainus teadaolev eestlane, kes pääses [[Titanic]]ult}}.<ref>Erik Kamberg (6. september 2014). ''Katastroof iga hinna eest''. Wõrumaa Teataja, nr 101. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vorumaateataja20140906.2.9.2 lk 5].</ref><ref>[[Aarne Vaik]] (1999). ''Käsmu Meremuuseumi toimetised nr 4''. [[Käsmu Meremuuseum]]. [https://issuu.com/rufus394/docs/toimetised_4/6 lk 5] & [https://issuu.com/rufus394/docs/toimetised_4/20 lk 18]</ref><ref name="Õhtuleht">Urmas Vahe: [https://www.ohtuleht.ee/471002/titanic-peidab-endas-kahe-eestlase-saladust ''Titanic peidab endas kahe eestlase saladust?''] Õhtuleht, 31. märts 2012</ref>
 
[[Keila]]st pärit Rägastik õppis [[Saksa Keisririik|Saksamaal]] [[Mittweida]] ja [[Chemnitz]]i ülikoolis [[elektrotehnika]]t. {{kas|Elektrotehnikuna (radistina) asus ta teise inseneri-assistendina ametisse ka Titanicule. Kui laev [[15. aprill]]il [[1912]] uppus, pääses mees pärast pikalt ookeanis loksumist [[Suurbritannia]] auriku pardale ning jõudis sellega Inglismaale.}}<ref name="Õhtuleht" />
 
Tema elukäigu kohta on andmeid napilt. On märgitud, et pärast {{kas|Titanicult pääsemist}} asus ta masinaohvitserina tööle kaubalaevale, mis {{kas|samuti}} uppus, kuid kust kõik pääsesid. Samuti olevat ta olnud mobiliseeritud [[esimene maailmasõda|esimesse maailmasõtta]], kus ta saadeti Belgia rindele ning sai seal raskelt põlvest haavata. Seejärel olevat ta saadetud tervist parandama [[Fidži]]le, kuhu jäi ka oma edasiseks eluks. Samas on väidetud ka seda, et ta elas hilisemas elus hoopis [[Uus-Meremaa]]l.<ref name="Õhtuleht" />
 
{{kas|On arvatud, et Titanicul võis viibida ka teine eestlane, Jakob Kukk, kes aga hukkus.}}<ref name="Õhtuleht" />
 
== Viited ==