Redaktsioon: 24. mai 2018, kell 15:12 redigeeri Sinepiiva (arutelu \| kaastöö) 21 muudatust Kirjutasin artikli ümber teaduslikemate allikate ja tekstisiseste viidetega. Proovisin sisse lõimida maksimaalselt eelmise artikli pädevat sisu. Töö valmis TÜ usuteaduskonna kursuse raames. ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. mai 2018, kell 15:13 redigeeri eemalda Sinepiiva (arutelu \| kaastöö) 21 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
15. rida: Enamik akadeemilisi dateeringuid mahub ajavahemikku [[60]]-[[75]], mis teeb Markuse evangeeliumist vanima kanoonilise evangeeliumi. Varasem käsitlus pidas lühemat Markuse evangeeliumit Matteuse evangeeliumi kokkuvõtteks ning kanoonilist järjekorda ka sõltuvuslikuks järjestuseks, kuid enamus õpetlasi praegu peab esimeseks Markuse evangeeliumit. Selle hüpoteesi kohaselt kasutasid Luuka ja Matteuse evangeeliumi autorid Markuse evangeeliumit ühe alusallikana, kuid kirjutasid oma tekste üksteisest sõltumatuna.<ref>Raymond E. Brown (1997). ''An Introduction to the New Testament''. New Haven and London: Yale University Press. Lk 113-114.</ref> Prognoositud ajavahemiku lõpu tingibki [[Sünoptilised evangeeliumid\|sünoptiline]] argument, mille kohaselt selleks, et Matteuse ja Luuka evangeeliumid oleksid saanud kasutada Markuse evangeeliumit alusallikana, pidi see valmima hiljemalt 75. aastaks. <ref>{{Raamatuviide\|autor=Raymond E. Brown\|pealkiri=An Introduction to the New Testament\|aasta=1997\|koht=New Haven and London\|kirjastus=Yale University Press\|lehekülg=164}}</ref> <ref>{{Raamatuviide\|autor=Donald A. Hagner\|pealkiri=The New Testament: A Historical and Theological Introduction\|aasta=2012\|koht=Grand Rapids, Michigan\|kirjastus=Baker Academics\|lehekülg=184}}</ref> Prognoosi alguspunkt on paindlikum nii traditsiooni kui akadeemilise lähenemise poolest. /Evangeeliumi vanimad säilinud katkendid sisalduvad Papüürus 45 [[manuskript]]il [[3. sajand]]ist. Varasemates terviktekstides Codex Sinaiticuse ja Codex Vaticanuse käsikirjades puudub evangeeliumi viimane peatükk Mk 16:9–20. Puuduvat kirjakohta tsiteerivad aga [[2. sajand]]il [[Justinus Märter]] ja [[Tatianus]]./ == Stiil ja struktuur == 121. rida: ==Teoloogia== ~~/Teoloogid~~Tekstianalüüsi onalusel ~~tekstianalüüsiga~~on ~~tuvastanud~~pakutud, et Markuse evangeelium annab rohkem edasi [[Peetrus]]e mälestusi ja õpetusi kui teised evangeeliumid. [[Aleksandria Clemens]]i väitel olevad Rooma kristlased Markust palunud kirja panna Peetruse [[jutlus]]eid ja jutustusi. Evangeeliumis on Peetruse isikut kujutatud kriitiliselt, kuid inimlikult./ Evangeelium rõhutab nii Jeesuse kui ka tema järgijate kannatuste vajalikkust, mille taustaks on tõenäoliselt algkristliku kogukonna vaenamine. Kristlasi kutsutakse üles käima Jeesuse jälgedes. [[Apostel\|Jüngreid]] on kujutatud sageli nõrkade, mõistmatute ja piiratutena, olles sünoptilistest evangeeliumitest selles osas kõige kriitilisem. <ref>Donald A. Hagner (2012). ''The New Testament: A Historical and Theological Introduction''. Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk 179-182.</ref>

Markuse evangeelium: erinevus redaktsioonide vahel