Redaktsioon: 23. mai 2018, kell 23:43 redigeeri Soosaar (arutelu \| kaastöö) 28 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. mai 2018, kell 00:51 redigeeri eemalda Soosaar (arutelu \| kaastöö) 28 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
43. rida: == Vitruviuse arhitektuuri esteetika == Vitruviusest lähtuvalt, arhitektuuri esteetika juured on teaduslikkes uurimustes. Tol ajal oli laialdaselt levinud loodusfilosoofia kontseptsioon, eriti unuversaalsetest arvväärtustest ja proportsioonide suhetest, mille abil kirjeldati nii inimese kehaehitust kui universumi struktuurid nii samuti nagu täpselt töötav mehhanism ja esteetiliselt proportsionaalne hoone. Vitruviuse näide, mis tõestab selle teoria on tema katsed sobitada inimese keha ringi ja ruudu geomeetriliste vormidega'':'' laiali asetatud ~~kättega~~kätega inimese keha on paigutatud ruudusse, mille ümber on ring, mille keskpunkt ühtib inimese naba asukohaga.<ref>{{Raamatuviide\|autor=Hanno-Walter Kruft\|pealkiri=History of Architectural Theory: From Vitruvius to the Present\|aasta=1994\|koht=New York\|kirjastus=Princeton Architectural Press\|lehekülg=27}}</ref> Vitruviuse raamatute algjoonised meieni pole säilinud, seetõttu iga Vitruviuse teose ümberkirjutaja lisas oma illustratsiooni. Kõige tuntuim on [[Leonardo da Vinci\|Leonadro da Vinci]] ''Vitruviuse mees''. Vitruviuse järgi proportsioonidel on kogemuslik väärtus, mis on tuletatud inimese kehast, s.t. pole absoluutväärtus. Näiteks, eramajade ehituses, soovitab Vitruvius proportsioonide suhest kõrvale kalduda ja võtta arvesse optilisi moonutusi.<ref>{{Raamatuviide\|autor=Hanno-Walter Kruft\|pealkiri=History of Architectural Theory: From Vitruvius to the Present\|aasta=1994\|koht=New York\|kirjastus=Princeton Architectural Press\|lehekülg=28}}</ref>▼ Oma arhitektuuri traktaadis tõi Vitruuvius välja valemi ''firmitas-utilitas-venustas'' ehk tugevus-kasulikkus-ilu, millest sai arhitektuuri kuldne reegel mis kehtib tänapäevani. Harmoonilise hoone arhitektuur on võimalik vaid kõikke kolme arvesse võttes. See tähendab, et ehituses tuleb saavutada nii tehnilist täpsust, esteetilist väljanägemist kui ergonoomilist teostust – ei saa eelistada üht omadust teisele. Näiteks, ilu ei saa kompenseerida hoone funktsionaalsust ja tehnilist korrektsust ehituses ning samas korralikult ja läbimõeldult ehitatud hoone peab pakkuma esteetilist naudingut. <ref name=":3" />▼ ▲Oma arhitektuuri traktaadis tõi Vitruuvius välja valemi ''firmitas-utilitas-venustas'' ehk tugevus-kasulikkus-ilu, millest sai arhitektuuri kuldne reegel mis kehtib tänapäevani. Harmoonilise hoone arhitektuur on võimalik vaid kõikke kolme arvesse võttes. See tähendab, et ehituses tuleb saavutada nii tehnilist täpsust, esteetilist väljanägemist kui ergonoomilist teostust – ei saa eelistada üht omadust teisele. Näiteks, ilu ei saa kompenseerida hoone funktsionaalsust ja tehnilist korrektsust ehituses ning samas korralikult ja läbimõeldult ehitatud hoone peab pakkuma esteetilist naudingut. <ref name=":3" /> Vitruviuse arhitektuuri esteetiline komponent, hõlmab kõiki esteetilisi nõudeid, eelkõige neid, mis puudutavad proportsioone. ''Venustase'' kategooria on jaotatud kuueks põhiliseks mõisteks: ▲Vitruviusest lähtuvalt, arhitektuuri esteetika juured on teaduslikkes uurimustes. Tol ajal oli laialdaselt levinud loodusfilosoofia kontseptsioon, eriti unuversaalsetest arvväärtustest ja proportsioonide suhetest, mille abil kirjeldati nii inimese kehaehitust kui universumi struktuurid nii samuti nagu täpselt töötav mehhanism ja esteetiliselt proportsionaalne hoone. Vitruviuse näide, mis tõestab selle teoria on tema katsed sobitada inimese keha ringi ja ruudu geomeetriliste vormidega'':'' laiali asetatud kättega inimese keha on paigutatud ruudusse, mille ümber on ring, mille keskpunkt ühtib inimese naba asukohaga.<ref>{{Raamatuviide\|autor=Hanno-Walter Kruft\|pealkiri=History of Architectural Theory: From Vitruvius to the Present\|aasta=1994\|koht=New York\|kirjastus=Princeton Architectural Press\|lehekülg=27}}</ref> Vitruviuse raamatute algjoonised meieni pole säilinud, seetõttu iga Vitruviuse teose ümberkirjutaja lisas oma illustratsiooni. Kõige tuntuim on [[Leonardo da Vinci\|Leonadro da Vinci]] ''Vitruviuse mees''. Vitruviuse järgi proportsioonidel on kogemuslik väärtus, mis on tuletatud inimese kehast, s.t. pole absoluutväärtus. Näiteks, eramajade ehituses, soovitab Vitruvius proportsioonide suhest kõrvale kalduda ja võtta arvesse optilisi moonutusi. 1. ''Ordinatio'' (kreeka keeles ''τάξις'') on hoone arhitektuuri süsteemi - mahu, proportsiooni ja mõõdu suhe – üldised põhimõtted. Vitruviuse poolt kirjeldatud orderi süsteemist on saanud arhitektuuri klassika. Orderi erinevate osade mõõtmiseks rakendas Vitruuvius tingimuslikku ühikut – moodulit, - mõõt, mis vastas samba aluse läbimõõdule. Kasutades moodulit on lihtne arvutada orderi proportsioonid arvsuhete abil. 2. ''Dispositio''on projekteerimine ehk väliste vormide ja ruumide planeerimine ning joonestamine: põhiplaan, külg- ja perspektiivvaated jms 3. ''Eurythmia''on kõikide hoone osade harmooniline tervik ehk hoone sobivaima proportsiooni ja kompositsiooni leidmine. 4. ''Symmetria''on Vitruviuse jaoks vormide vastavus ja tihedalt seotud inimese proportsioonidega - ta tõi selle antropomorfoorse kriteeriumi eraldi välja: hoone osad on inimese kehaosadele sarnased. 5. ''Decor''– vormistamine ja viimistlemine on kategooria mis määratleb kuidas hoone esteetiline vorm ja ehituslik konstruktsioon vastab selle funktsionaalsetele kaalutlustele. 6. ''Distributio'' ehk levitamine on pigem hoone sihtotstarbelisusega seotud kategooria: hooned peavad nii koha, vormi, kui viimistluse osas olema vastavuses selle funktsiooniga ja valdajaga. [[Kategooria:Vana-Rooma kirjanikud]] [[Kategooria:Arhitektid]]

Vitruvius: erinevus redaktsioonide vahel