Redaktsioon: 23. mai 2018, kell 23:18 redigeeri Soosaar (arutelu \| kaastöö) 28 muudatust →‎Elu ja karjäär Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. mai 2018, kell 23:19 redigeeri eemalda Soosaar (arutelu \| kaastöö) 28 muudatust →‎Elu ja karjäär Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
7. rida: Vitruviuse enda väidetest on tulnud ilmsiks, et ta oli arhitekt. Tema enda sõnul, osales ta basiilika ehitamisel Fano linnas, mida ta oma raamatus ka näiteks toob. Oma traktaadis märkis Vitruvius, et ei saavutanud tunnustust arhitektina ja eessõnades II ja VI kirjutab ta, et arhitektuuri põhimõttete kirjapanek oli ette nähtud selleks, et kasvatada teadlikkust arhitektuuri olulisusest. Sealsamas kirjutas ta, et kavatseb sellega iseendale seada püsivat mälestusmärgi <ref name=":1">{{Raamatuviide\|autor=Hanno-Walter Kruft\|pealkiri=History of Architectural Theory: From Vitruvius to the Present\|aasta=1994\|koht=New York\|kirjastus=Princeton Architectural Press\|lehekülg=22}}</ref> ning just nimelt ''Kümme raamatud'' on kõige väärtuslikum panus, mida Vitruvius andis arhitektuurile. Vitruvius oli esimene, nagu ta ise enda kohta unkusega kirjutas (IV raamatu eessõnas), kes on süstematiseerinud kogu arhitektuuri ala eri valdkondade kaupa. Hilisemad tööd, nagu näiteks [[:de:Marcus_Cetius_Faventinus\|Marcus Cetius Faventiuse]] ''De diversis fabricis architectonicae'' (3. saj pKr) või hilisema Rooma impeeriumi autori [[:en:Rutilius_Taurus_Aemilianus_Palladius\|Palladiuse Rutiliuse Taurus Aemilianuse]] töö ''De re rustica'' (4. saj pKr) on otsesed või kaudselt refereeringud või viited Vitruviuse tööle ja on vähese tähtsusega arhitektuuriteooria jaoks. <ref name=":0" /> ==Traktaat ''Kümme raamatud'' ''arhitektuurist'' ==

Vitruvius: erinevus redaktsioonide vahel